Kodu on kultuurilise pärandiga paik – avatud või suletud kellelegi. Kultuurilisusega seotud külalislahkus on inimlik väärtus. Kui aga vaadelda territooriumiga seonduvat läbi olelusvõitlusliku printsiibi, võime avastada, et selle eest käibki võitlus, kaitsmine, laiendamine. See leiab aset alates bakteritest lõpetades inimesega.
Läbi sellise vaatevinkli analüüsitakse loengus inimese maailma enamjaolt loomalikke aluseid, kuhu kuuluvad ka hirm üksiolemise ees, totaalne kindlusetuse tunne, võrdlemine. Loengus tuuakse põnevaid näiteid NATOst, eskimodest ja kodutuks jäämisest.
Loeng pakub uut vaadet ja võimalusi muutusteks neile, kes näevad vastuolusid omandi, territooriumi, kuuluvuse, jagamise, kellegi omaks pidamise osas isiklikul tasemel või lähedaste ringis.
