-
Kõik me soovime kogeda enda elus õnnelikkust ja mida rohkem, seda parem. Kuid tihti seame väliseid tingimusi enda õnnele, uskudes, et teatud saavutused, asjad või inimesed teevad meid õnnelikuks. Hetkeks seda kogeme kuni tekib uus soov, mille poole püüelda. Kuidas aga saavutada püsiv õnnelikkus, mis ei sõltuks välistest teguritest? Mis on õnnelikkus ja mis seda esile kutsub? Kui kaua kestab ajaliselt õnnetunne ja kas seda on võimalik püsivalt tunda? Mis takistab kogemast õnnetunnet ja kuidas seda suurendada enda elus? Kuidas jõuda püsiva õnnelikkuseni? See loeng aitab mõista, milline õnnelikkus on mööduv ja milline on püsiv. Lisaks jagatakse ka tehnika, mis aitab selles püsida iseseivalt.
-
Loengus saad teada, millised on uue põlvkonna prioriteedid ning kuidas arvuti kasutamine mõjutab noorte arengut. Milles seisneb eri põlvkondade erinevus, millisel pinnal tulevad konfliktid ning kas eelmised põlvkonnad peaksid üldse peale suruma oma väärtuseid. Kui peaksid, siis milliseid? Juttu tuleb ka sellest, kas Eesti kooliharidus valmistab noort piisavalt hästi ette iseseisvaks eluks peale kooli lõpetamist? Millised on noorte unistused ja kas reaalsus kattub sellega. Kuidas saavutada ihaldatud elu ning milline on siin unistuste ja reaalsuse dilemma. Kuidas teha seejuures nutikaid valikuid? Samuti saad teada lähemalt suhte loomisest ning rutiini vältimisest pikemaajalises suhtes. Kuidas luua just sulle sobivas suunas arenevaid suhteid? Väga hariv ning mõtlemapanev loeng tänapäeva laste ja noorte maailmapildi paremaks mõistmiseks. Samuti annab head juhtnöörid, kuidas luua suhteid ning välistada rutiini teket.
-
Millest algab peresisene vägivald? Ajalooliselt pärineb agressiivsus loomariigist, kui indiviidi ellujäämiseks oluline käitumismudel. Headus on sama arhailine. Inimene on endiselt kasutamas neid ürgseid instinkte - liikumas hea tunde poole ja vältimas valu. Vältimatus olukorras - kooselus - kaitseb igaüks oma õigust tunda ennast hästi, mis võib viia konfliktide või lahkumiseni. Kuidas saavutada ladus koostöö kooselus? Mis muutuks, kui elu põhiprintsiip ei oleks armastada või vihata vaid arukalt ja eesmärgipäraselt tegutseda?
-
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem.
-
Kas oled mõnikord mõelnud, et mõni inimene on teistest erinev? Kas oled aru saanud, miks? Millest tekib enesehinnang? Kas kujutad enda elu ette ilma võrdlemiseta? Kumb on sinu meelest olulisem – kas positsioon või oskused? Kuidas vähendada emotsiooni mõju? Milline lause toob sind hetke? Miks ei ole enamik inimesi realistid? Mis on teadlikkus? Kuidas hoida oma elu kontrolli all? Loengust selguvad (enese)hinnangute põhjused ning võimalused hinnangutest loobumiseks. Õpetaja Ingvar Villido annab toimivad juhised märkamise märkamiseks ja liigsest mõtlemisest loobumiseks.
-
Selles loengus on läbivaks teemaks teadlikkus. Saad teada, mis on teadvustamise võime üldiselt ning läbi juhendamise uurida ja avastada, milliste tegevustega on seotud Sinu teadlikkus igapäevases elus. Selgub ka, miks peaks pidama oluliseks füüsilist maailma. Kuidas avastada teadlikkus? Mis on tegelikkus ja mis viib meid sellest ära? Tegu ja tagajärg. Miks meil on elus segadus ja kuidas seda ületada? Milline on õige tegutsemise järjekord? Mis on inimese 5 tasandit? See loeng annab hea ülevaate joogalikest baasteadmistest. Saad praktilise kogemuse teadlikkusest ja selle kasutusest oma elus. Seeläbi avaneb võimalus kõiki oma tegevusi muuta edukamaks ja efektiivsemaks!
-
Me kõik tahame elada õnnelikult, kuid ikka ja jälle keegi või miski rikub seda ja ei lase meil tunda ennast hästi. Kuidas jõuda selleni, et ettekujutus heast elust muutuks meie reaalseks eluks? Kuidas me tavaliselt tegutseme 24/7 ja mis meid juhib? Kas me peame pingutama, et teisi inimesi muuta? Millest algab muutus? Millest tuleks alustada ja mida peaksime teadma, et luua endale hea elu? Loengu kuulamise tulemusena saad teada, kas püsiv õnnetunne on võimalik ja millised on vahendid, et hakata enda elu juhtima. Loeng sisaldab mitmeid praktilisi lühiharjutusi ja tehnikaid enda sisemaailma tundmaõppimiseks.
-
Väga hea sissejuhatav loeng Ingvar Villido õpetusse kõigile, kes soovivad rohkem teada enda, teiste ja elu kohta üldiselt. Mis sinu elul viga on? Miks elu ei ole hea? Millal ei ole sinu elu hea? Mis peaks juhtuma, et kõik oleks Sulle meelepärane? Kas oled püüdnud teisi muuta? Mis on tavaliselt tagajärjed? Mis on vead, kas ja kuidas on võimalik neid vältida? Kuidas oma elu muuta? Loengust saad vastused kõikidele eelnevatele küsimustele. Arutletud on põhjalikult ka selle üle, kuidas teiste inimestega hästi läbi saada. Saad juhised ning näited, kuidas on võimalik teisi inimesi mõjutada nii, et tulemused oleksid nii sulle kui ka teistele osapooltele meelepärased.
-
Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada?
-
Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed?
-
Mis on tegelikkus sinu jaoks? Kas see, mis toimub siin ja praegu, füüsilises reaalsuses või pead sa tegelikkuseks sisemaailma reaktsioonilisi nähtusi, mis sattudes vastuollu päris tegelikkusega, toodavad ellu probleeme ja arusaamatusi? Aastatuhandeid on inimkonna tegelikkuse tõlgendamise viis ehk paradigma toetunud kahele pidevas muutumises olevale nähtusele sisemaailmas – emotsionaalsusele ja mentaalsusele. Uus paradigma on seevastu üles ehitatud kindlale pinnale – teadlikkusele. Naturaalsele, päris nähtusele, mille kasutuselevõtt toodab hulgaliselt praktilist kasu, viies inimese kontakti tegelikkusega ja muutes ta võimeliseks reaalselt mõjutama kõiki protsesse, mis tegelikkuses aset leiavad.