-
Mida tulevikult ootad, mida oma ellu tahaksid? Kui sinu kujutlused tulevikust ei lähe kokku reaalsusega, tekib pettumus. Teadmatus tuleviku suhtes tekitab hirmu ja ebakindlust. Seepärast me valimegi elus tavaliselt harjumuspärase tegevuse, sest see on kindel, turvaline valik. See aga kujundabki sinu tuleviku. Tegelikult on maailm täis lõputult võimalusi igaühe jaoks. Mida siis teha selleks, et neid võimalusi üles leida ja saavutada oodatud tulemusi? -
Kui tahate kunagi lahkuda hästi, siis sellest loengust saate teada, mida saab ise ette võtta selleks, et surra nö „õigesti“. Surm tuleb vastavalt sellele, kuidas sa oled oma elu elanud ehk kogu elu on tegelikult ettevalmistus suremiseks. Surm on iseenesest naturaalne nähtus, mis leiab aset igal pool looduses, see on elatud elu loomulik tagajärg. Inimesed ei taha aga kuidagi elust lahkuda ja tunnevad surma ees hirmu, kuidas seda vähendada? Äraminekut kergendab väga palju palve. Saad häid nõuandeid, kuidas teha palvet õigesti, kuidas surijat toetada, mida ja kuidas temaga rääkida. -
See loeng on abiks kõigile, kes on kogenud pettumusi. Saad siit hea ülevaate, millest on pettumused tingitud ja avastad need põhjused ning käitumismustrid enda juures. Et midagi muuta, tuleb seda tundma õppida. Kas Sina oled realist? Mis on reaalsus – kas ettekujutuslik või see, mis toimub siin ja praegu? Leiad siit juhised, kuidas lihtsate meetoditega üle saada pettumustest või mida teha, kui tunned end halvasti. „Kui inimene kaob ära minevikku või tulevikku, siis ei saa juhtida protsesse. Sellisel juhul arenevad protsessid sinna, kuhu inimene ei soovi ning tekib pettumus." Ingvar Villido -
Vaimsel teel käies otsime Õpetajat kuni leiame ta. Kas sellest piisab, et olla õpilane? Kes on õpilane? Kes on õpetaja? Kes on Õpetaja? Mida tähendab Guru? Mida peab õpilane tegema selleks, et olla Õpetaja õpilane? Kuidas toimub Õpetaja äratundmine? Mis teeb õpetuse elavaks? Mis on Õpetaja printsiip? Kasutades loengust saadud teadmist on suurepärane võimalus kaardistada ennast nii õpilasena kui õpetajana ja aru saada, kes on õpetajad ning kes on Õpetaja. -
Mis on tegelikkus sinu jaoks? Kas see, mis toimub siin ja praegu, füüsilises reaalsuses või pead sa tegelikkuseks sisemaailma reaktsioonilisi nähtusi, mis sattudes vastuollu päris tegelikkusega, toodavad ellu probleeme ja arusaamatusi? Aastatuhandeid on inimkonna tegelikkuse tõlgendamise viis ehk paradigma toetunud kahele pidevas muutumises olevale nähtusele sisemaailmas – emotsionaalsusele ja mentaalsusele. Uus paradigma on seevastu üles ehitatud kindlale pinnale – teadlikkusele. Naturaalsele, päris nähtusele, mille kasutuselevõtt toodab hulgaliselt praktilist kasu, viies inimese kontakti tegelikkusega ja muutes ta võimeliseks reaalselt mõjutama kõiki protsesse, mis tegelikkuses aset leiavad. -
Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed? -
Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada? -
Väga hea sissejuhatav loeng Ingvar Villido õpetusse kõigile, kes soovivad rohkem teada enda, teiste ja elu kohta üldiselt. Mis sinu elul viga on? Miks elu ei ole hea? Millal ei ole sinu elu hea? Mis peaks juhtuma, et kõik oleks Sulle meelepärane? Kas oled püüdnud teisi muuta? Mis on tavaliselt tagajärjed? Mis on vead, kas ja kuidas on võimalik neid vältida? Kuidas oma elu muuta? Loengust saad vastused kõikidele eelnevatele küsimustele. Arutletud on põhjalikult ka selle üle, kuidas teiste inimestega hästi läbi saada. Saad juhised ning näited, kuidas on võimalik teisi inimesi mõjutada nii, et tulemused oleksid nii sulle kui ka teistele osapooltele meelepärased. -
Me kõik tahame elada õnnelikult, kuid ikka ja jälle keegi või miski rikub seda ja ei lase meil tunda ennast hästi. Kuidas jõuda selleni, et ettekujutus heast elust muutuks meie reaalseks eluks? Kuidas me tavaliselt tegutseme 24/7 ja mis meid juhib? Kas me peame pingutama, et teisi inimesi muuta? Millest algab muutus? Millest tuleks alustada ja mida peaksime teadma, et luua endale hea elu? Loengu kuulamise tulemusena saad teada, kas püsiv õnnetunne on võimalik ja millised on vahendid, et hakata enda elu juhtima. Loeng sisaldab mitmeid praktilisi lühiharjutusi ja tehnikaid enda sisemaailma tundmaõppimiseks. -
Selles loengus on läbivaks teemaks teadlikkus. Saad teada, mis on teadvustamise võime üldiselt ning läbi juhendamise uurida ja avastada, milliste tegevustega on seotud Sinu teadlikkus igapäevases elus. Selgub ka, miks peaks pidama oluliseks füüsilist maailma. Kuidas avastada teadlikkus? Mis on tegelikkus ja mis viib meid sellest ära? Tegu ja tagajärg. Miks meil on elus segadus ja kuidas seda ületada? Milline on õige tegutsemise järjekord? Mis on inimese 5 tasandit? See loeng annab hea ülevaate joogalikest baasteadmistest. Saad praktilise kogemuse teadlikkusest ja selle kasutusest oma elus. Seeläbi avaneb võimalus kõiki oma tegevusi muuta edukamaks ja efektiivsemaks! -
Kas oled mõnikord mõelnud, et mõni inimene on teistest erinev? Kas oled aru saanud, miks? Millest tekib enesehinnang? Kas kujutad enda elu ette ilma võrdlemiseta? Kumb on sinu meelest olulisem – kas positsioon või oskused? Kuidas vähendada emotsiooni mõju? Milline lause toob sind hetke? Miks ei ole enamik inimesi realistid? Mis on teadlikkus? Kuidas hoida oma elu kontrolli all? Loengust selguvad (enese)hinnangute põhjused ning võimalused hinnangutest loobumiseks. Õpetaja Ingvar Villido annab toimivad juhised märkamise märkamiseks ja liigsest mõtlemisest loobumiseks. -
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem.
