• Kas muretsemine aitab elus? Mida ma tunnen, kui ma muretsen? Uurime, milline näeks elu välja aastate pärast, kui kasutame pidevalt muretsemist. See on nagu aeglane suremine, kroonilise haiguse suunas liikumine. Miks me muretseme? Krooniline vajadus kontrollida, kuidas asjad lähevad. Hirm tegelikkuse ees. Kui jätta muretsemine ära, siis kas teo tulemus on endine? Hirm tundmatuse ees. Psüühiline valu on hirmu põhjuseks. Muretsemine on põhjustatud hirmust tunda end halvasti. Muretsemine on alati seotud tundmatuga. Kergendus teeb õnnelikuks. Kas muretsemine on hoolimine? Mida tähendab hoolivus? Muretsemine enda ja kellegi või millegi pärast. Hoolimine võib olla passiivne või aktiivne. Pealetükkivus. Normaalne hoolimine - sa oled olemas, kui sind on vaja. Uuri oma muresid, kas oled kuskil üle hoolinud? Mida see sinus tekitab, kui keegi on sinust üle hoolinud? Tõrjumine. Liigne hoolimine toob endaga kaasa ainult probleeme. Milline on õige juht? Näiteid hoolimisest ja ülehoolimisest. Jäta teisele ruumi, anna teada, et oled olemas. Hoolivus tähendab ka tolerantsust teise suhtes. Juhi ja alluva positsioon perekonnas. Kumb rohkem muretseb? Lapse huvid versus vanema hoolimine. Enesekindluse kadumine ja selgrootus. Ebakindluse tekke põhjused. Hirm saada haiget, sest äkki ma teen midagi valesti. Usaldamatus ja kontroll laste üle. Omanditunne peres. Muretsemine tähendab seda, et sa ei ole kindel teises inimeses. Üle hoolimine võtab teiselt inimeselt ära vabaduse. Muretsemine on täeiesti mõttetu tegevus, mis mõjub ka halvasti südamele ja kõhuõõne organitele. Mis on peamine mure komponent? Mõte hoiab mure emotsiooni ülal. Soovitus - vaheta mõte välja teise teema vastu. Muretsemise teema ei lahene mitte kunagi läbi muretsemise, milleks siis muretseda! See laheneb alati läbi tegutsemise.
  • „Sul ei ole mingit põhjust olla süüdi,“ kinnitab Ingvar Villido veidi manitsevalt juhendatud loeng-praktikumis. Sa saad teada, mis on süütunne, kuhu see asetub reaalsuses. Saate teada mis on mõtted, mis meenutused, kuidas neid tavapäraselt kasutatakse. Loengust saate ka kaasa praktika, kuidas end tuua välja kannatustest tagasi reaalsesse maailma.
  • Sise- ja välismaailma nähtuste eristamine teineteisest ei olegi nii lihtne, sest pole harjumust neid eristada. Nad tunduvad olevat orgaaniliselt läbipõimunutena, kuid see pole tegelikult nii. Loeng annab selge ülevaate, kus tekivad vastuolud, mille tulemuseks on konfliktid, segadus ja kannatused füüsilises elus. Kuidas sise- ja välismaailma üksteisest eristada ning miks tekivad nimetatud vastuolud. Millistest protsessidest sisemaailm koosneb ja kuidas sise- ja välismaailma vastuoludest välja tulla. Kuidas teha ennast sõltumatuks positiivsetest emotsioonidest, millel on sageli väga kõrge hind, kuid tegelikkuses madal väärtus? Milline on mõistuse õige kasutus?
  • Antud loeng toob selgust ja õpetab, kuidas teadlikult enda probleemidele vaadata, neid lahendada ja seeläbi ennast aidata. Saad ka teada, kas teisi inimesi enda ümber on võimalik muuta. Siit leiad muutumise kuldreegli ja selle, mis takistab muutumist kõige rohkem. Loengus selgitatakse, millised on erinevad palve viisid. Mida paluda? Millal palve töötab? Kas paluda võib ka teiste eest? Loeng sisaldab - palve esitamise tehnikat Ingvar Villido juhendamisel ja seletust, milline on palve esitamise “tehnoloogia” ja nüansid. - mantra mõistet ja seletust, milleks mantraid kasutatakse.
  • Kasvatuse eesmärk. Kuidas seda korraldada. Ettevalmistus iseseisvaks eluks. Arukas laps. Selles loengus ei kehtestata järjekordseid “hea vanema” käitumisreegleid, vaid arutletakse laiapõhiselt selle üle, milline ettevalmistus on lapsele parim, et pärast teiega koosveedetud aega astuda iseseisvasse ellu.
    “See polegi kasvatamise, vaid teatud harimise tulemus – elus toimuva avamine ja näitamine” Ingvar Villido Kuidas kasvatada lastes arukust? Millised on eeskuju kaudu õppimise ohud? Miks ei peaks demonstreerima emotsionaalseid eeskujusid? Miks tolerantsus on hea? Miks tekib konflikt kohustusliku hariduse ja “huvitavate asjade” vahel? Kas stiimulite kasutamine on hea? Kuidas käib arukuse kaudu juhendamine? Kuidas ületada kuristikku, mis on tekkinud laste ja vanema vahele, tänu vanema ajanappusele? Kuidas käituda, kui laps jätab asju pooleli? Vanematena on meil oma pärand. See loeng annab vihjeid selle kohta, millises osas tuleks korrigeerida oma käitumist ja arusaamist, et tõsta oma võimekust lapsevanemana.
  • See on suurepärane loeng kõigile neile, kellel on probleemiks motivatsiooni puudumine või hoopis liigne motivatsioon. Ingvar Villido annab väga hea ülevaate meie sisemaailmas varjul olevatest motivaatoritest. Kas motiivid on tunded või mõtted? Kas motivatsioon on manipulatsioon? Millest koosneb motivatsioon? Millel põhineb mentaalsus? Millal elu tegelikult toimub? Kas informatsioonist piisab motivatsiooniks? Kas me saame ise emotsiooni vahetada? Mis on kõige parem motiiv? Mis on päris tahte jõud? Mis on ainuõige tegutsemise viis? Mis takistab mul nii tegutsemist? Iga muutus algab muutusest meie sisemaailmas. Muutuste tegemiseks on vaja jõudu. See jõud on võimalik avastada ja kasutusele võtta igaühel. Loengus antakse tehnika sind valdava emotsiooni toime vähendamiseks.
  • Mida me elus ootame? On see muutuse ootus ja lootus, et midagi hakkab paremaks minema? Kõik me tegutseme 24/7 ja iga tegevus koosneb pisidetailidest. Viibime 95% ajast oma sisemaailmas, kus on ka kõik meie probleemid. Selles loengus selgub, milline osa sinu sisemaailmast on vaba ootustest ning kus valitseb rahu ja õnnelikkus. Mis on teadlikkus? Millal saabub tõeline kontakt tegelikkusega? Kuidas sa võtad infot vastu, et seda hiljem analüüsida? Mis on apaatia? Millised on elu juhtivad 3 soovi? Millal lõppevad kõik otsingud ning saabub rahu ja õnn? Saad kaasa teha tehnika, mis juhib sind Iseendana olemise kogemusse ning samuti ka juhiseid, kuidas saavutada rahu ja vaikust mõistuses.
  • Kindlasti oled soovinud oma ellu midagi uut või et elus toimuks muutus. Kas on õnnestunud? Kui mitte, siis see loeng on just sulle. Loengu läbivaks teemaks on teadlikkus, sest see on ainus vahend, mida kasutades hakkavad asjad paistma teistsugusel viisil. Loengus saad teada: Kuidas avastada teadlikkus? Mis on teadvustamise võime? Kas emotsioonid ja mõtted on abiks uute võimaluste leidmisel või pigem takistuseks? Kuidas kasutada teadlikkust, et muutused hakkkasid toimuma? Kuidas kasutada mõtlemist, et sellest oleks kasu? Väga praktiline loeng, kus läbi paljude praktiliste harjutuste saad avastada teadlikkuse olemasolu. Samuti saad läbi praktiliste harjutuste kogemuse, kuidas avastada teadlikkust mõtte juurest ja kuidas mõte seeläbi muutub.
  • Tegelikkuse ja ettekujutluse erinevus, tulevik ja praegune hetk. Kui püüad aru saada oma sisemaailma nähtustest ja oled valmis neid korrastama, siis saad loengust selleks vajalikke näpunäiteid. Miks sa üldse tahad ette teada, mis see sulle annab? Kas mõistuses on info tuleviku kohta? Kaks võimalikku tegevuste järjekorda: füüsiline reaalsus millele järgneb mõistuse kommentaar ning mõistuse plaan, millele järgneb füüsiline reaalsus. Professionaalne mõtlemine. Kas kroonilistel harjumustel on tagajärg ja miks sinu soovid ei täitu. Segaduse tulevik on segadus, aga kui sa tead, mida teed ja oled selles kindel, siis see asi teostub.
  • Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus.
  • Otsustamine

    15,00
    Mis oleks, kui ma suudangi vastu võtta õigeid otsuseid ning need ka ellu viia, kui ma ei kahtleks nendes ning ei mõtleks ümber? Hea loeng otsustamisest ning sellele järgnevast perioodist, sellest, kui oluline on info, mille baasil otsuseid teha ning kui olulisel määral sõltub sellest meie elu kvaliteet. Loengus antakse väga põhjalik ülevaade otsustusprotsessist ning õige info välja selekteerimisest. Kuidas leida otsustamise ja tegutsemise vahel tasakaal, et otsused ka realiseeruksid? Saad teada, miks võib olla elu takerdunud või miks on mõne inimese laual koguaeg „hapud viljad“?  Kuidas olla julge otsustaja ning hakkama saada teiste arvamusega? Loeng juhatab meid otsustamise salamaailma lahates selle peeneid nüansse. Saad teada, millist kaalu omavad erinevad otsustusviisid, millised on rumalad otsused ning miks me teatud lubadustest kinni ei pea?  
  • Kas oled mõnikord mõelnud, et mõni inimene on teistest erinev? Kas oled aru saanud, miks? Millest tekib enesehinnang? Kas kujutad enda elu ette ilma võrdlemiseta? Kumb on sinu meelest olulisem – kas positsioon või oskused? Kuidas vähendada emotsiooni mõju? Milline lause toob sind hetke? Miks ei ole enamik inimesi realistid? Mis on teadlikkus? Kuidas hoida oma elu kontrolli all? Loengust selguvad (enese)hinnangute põhjused ning võimalused hinnangutest loobumiseks. Õpetaja Ingvar Villido annab toimivad juhised märkamise märkamiseks ja liigsest mõtlemisest loobumiseks.

Title

Go to Top