-
Sageli teame, mida me peame tegema selleks, et oma elu paremaks muuta, kuid ei vii oma häid ideid ellu. Loeng annab ülevaate takistustest oma elu paremaks muutmisel ning toob välja tõhusad meetodid takistuste ületamiseks. Miks on raske oma elu muuta? Kuidas mõjutavad emotsioonid ja mõtted iga teo läbiviimist? Kas laiskus on emotsioon? Kas kunagi oled teinud tegevust, mida sa praegu ei julge teha? Kuidas üle saada takistusest? Kuidas planeerida tegevusi? Kasutades loengust saadud teadmist saab iga inimene muuta oma elu soovitud suunas. „See elu, mida sa elad, on sinu enda elada“ (Ingvar Villido). -
Mis on valikud? Peab olema vähemalt kaks asja, mille vahel valida. Prismad läbi mille sa valid - emotsionaalne, ratsionaalne, intuitiivne, reflektoorne. Reflektoorsete valikute komponendid, tulemuseks tegeliku kindluse puudumine. Aukudest väljasaamine, abi pakkumine küsimuse esitamise vormis, praktilised juhendid. Inimese kasvamise, kujundamise kirjeldused, ümber „disainimise“ vajadus. Mis on emotsioon alateadvusele? Arukuse kasutamise näiteid suhetes. Mida ma vajan? Vajadusi on kolm: olla keegi, soov tunda end hästi, soov teada. Need on ka valikute põhjused. Valikute langetamise protseduur – läbi emotsionaalsuse vs arukuse. Millised on tulemused. Eesmärgipärasus, kindlameelsus selle suhtes. Alateadvus vs teadlikkus, kordused vs unikaalsus. -
Selles loengus räägitakse, mis on muutuv ja mis on püsiv, läbi oma praktilise kogemuse saad teada, kuidas saavutada püsivaid muutuseid.Kas oled soovinud muuta oma elus midagi nii, et see muutus oleks püsiv? Tundma õppides oma sisemaailma juhtivaid jõude on võimalik sisse viia oma elus püsiv muutus. Kust saab muutus alguse? Kas ennast on võimalik muuta? Kas muutus nõuab pingutust? Kas teisi saab muuta? Loengut kuulates saad praktilised juhtnöörid, kuidas avastada oma teadvustamise võime, mille abil eristada vajalikku mittevajalikust ning soovitud muutus algusest lõpuni ise läbi viia, vabastada end ise kõikidest oma probleemidest. -
Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed? -
Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada? -
Me kõik tahame elada õnnelikult, kuid ikka ja jälle keegi või miski rikub seda ja ei lase meil tunda ennast hästi. Kuidas jõuda selleni, et ettekujutus heast elust muutuks meie reaalseks eluks? Kuidas me tavaliselt tegutseme 24/7 ja mis meid juhib? Kas me peame pingutama, et teisi inimesi muuta? Millest algab muutus? Millest tuleks alustada ja mida peaksime teadma, et luua endale hea elu? Loengu kuulamise tulemusena saad teada, kas püsiv õnnetunne on võimalik ja millised on vahendid, et hakata enda elu juhtima. Loeng sisaldab mitmeid praktilisi lühiharjutusi ja tehnikaid enda sisemaailma tundmaõppimiseks. -
Selles loengus on läbivaks teemaks teadlikkus. Saad teada, mis on teadvustamise võime üldiselt ning läbi juhendamise uurida ja avastada, milliste tegevustega on seotud Sinu teadlikkus igapäevases elus. Selgub ka, miks peaks pidama oluliseks füüsilist maailma. Kuidas avastada teadlikkus? Mis on tegelikkus ja mis viib meid sellest ära? Tegu ja tagajärg. Miks meil on elus segadus ja kuidas seda ületada? Milline on õige tegutsemise järjekord? Mis on inimese 5 tasandit? See loeng annab hea ülevaate joogalikest baasteadmistest. Saad praktilise kogemuse teadlikkusest ja selle kasutusest oma elus. Seeläbi avaneb võimalus kõiki oma tegevusi muuta edukamaks ja efektiivsemaks! -
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem. -
Millest algab peresisene vägivald? Ajalooliselt pärineb agressiivsus loomariigist, kui indiviidi ellujäämiseks oluline käitumismudel. Headus on sama arhailine. Inimene on endiselt kasutamas neid ürgseid instinkte - liikumas hea tunde poole ja vältimas valu. Vältimatus olukorras - kooselus - kaitseb igaüks oma õigust tunda ennast hästi, mis võib viia konfliktide või lahkumiseni. Kuidas saavutada ladus koostöö kooselus? Mis muutuks, kui elu põhiprintsiip ei oleks armastada või vihata vaid arukalt ja eesmärgipäraselt tegutseda? -
Loengus saad teada, millised on uue põlvkonna prioriteedid ning kuidas arvuti kasutamine mõjutab noorte arengut. Milles seisneb eri põlvkondade erinevus, millisel pinnal tulevad konfliktid ning kas eelmised põlvkonnad peaksid üldse peale suruma oma väärtuseid. Kui peaksid, siis milliseid? Juttu tuleb ka sellest, kas Eesti kooliharidus valmistab noort piisavalt hästi ette iseseisvaks eluks peale kooli lõpetamist? Millised on noorte unistused ja kas reaalsus kattub sellega. Kuidas saavutada ihaldatud elu ning milline on siin unistuste ja reaalsuse dilemma. Kuidas teha seejuures nutikaid valikuid? Samuti saad teada lähemalt suhte loomisest ning rutiini vältimisest pikemaajalises suhtes. Kuidas luua just sulle sobivas suunas arenevaid suhteid? Väga hariv ning mõtlemapanev loeng tänapäeva laste ja noorte maailmapildi paremaks mõistmiseks. Samuti annab head juhtnöörid, kuidas luua suhteid ning välistada rutiini teket. -
See on jätkuloeng aja planeerimise teemadel, mis aitab paremini mõista ja ületada mitmeid takistusi, mis ei lase edu saavutada. Kuidas planeerida aega lähtuvalt hetkest? Millised on vajalikud ja millised mittevajalikud automaatsed tegevused? Kuidas valida õiget tegevust? Saad siit vastused nendele küsimustele ja lisaks tuleb juttu ka tegevuste ülevaatamisest, ajapuuduse põhjusest, lohakuse tekkimisest, tegevuste planeerimisest, grupeerimisest, prioriteetsusest. Leiad sellest loengust palju igapäevases elus kasulikke nõuandeid, kuidas oma tegevusi teadlikult juhtida ja teadlike valikute kaudu efektiivsust suurendada. -
Me teeme iga päev lugematul hulgal valikuid, teadvustame neid või mitte. Kas meie valikud määrab ära vaba tahe või on see saatus? Kas ka kõhklus on valik? Kas on olemas võimalus valikuid mitte teha? Mis on vaba tahe? Mida tähendab teadlik valik? Millisel juhul teeme ebateadliku valiku? Mil viisil on võimalik vältida ebateadlikku valikut? Mis seab valikutele piirid? Kuidas saavutada seda, mida tahad? Aktiivselt kaasa töötades saad sellest loengust olulisi teadmisi vabast tahtest ja inimese tegelikest valikuvõimalustest ning teadvustad võimalusi, kuidas oma elu päriselt paremaks muuta.
