-
Mis on usaldus? Kas on mõni inimene, kelle peale saad jäägitult kindel olla? Mis kvaliteedid moodustavad selle erilise sideme, mida vahest nimetatakse ka hingesuguluseks? Mis juhtub, kui usaldust rikutakse? Järgneb pettumus ja vallandub reaktsiooniline ahel, mille erinevaid faase selles loengus põhjalikult kirjeldatakse ja saadud teadmist silmas pidades on võimalik kahjustatud turvatunnet taas kiiremini jalule seada. On tõsiasi, et kuni on veel asju, mida pead kellelegi usaldama, niikaua kuni puudub selgus, seni oled haavatav. Kuidas pääseda sellest nõiaringist? Ringist väljapääsemise esimene samm on teadvele tulek. See ei tähenda et “ring” sind kohe rahule jätab, kuid tekib võimalus eristada. Eristada ringi erinevaid osi ja nendest lõplikult vabaneda. -
Millest algab peresisene vägivald? Ajalooliselt pärineb agressiivsus loomariigist, kui indiviidi ellujäämiseks oluline käitumismudel. Headus on sama arhailine. Inimene on endiselt kasutamas neid ürgseid instinkte - liikumas hea tunde poole ja vältimas valu. Vältimatus olukorras - kooselus - kaitseb igaüks oma õigust tunda ennast hästi, mis võib viia konfliktide või lahkumiseni. Kuidas saavutada ladus koostöö kooselus? Mis muutuks, kui elu põhiprintsiip ei oleks armastada või vihata vaid arukalt ja eesmärgipäraselt tegutseda? -
Mis on aitamine ja kuidas on võimalik teist inimest aidata? Kuidas ise abi küsida? Kuidas läheneda teise inimese probleemidele tavapsühholoogiast sügavamal tasandil? Toimetulek igapäevaeluga kooselus on sisuliselt üksteise aitamine. Kuid miks tekivad ühel hetkel hoopis kohustused ning aitamine unustatakse? Lähemalt peatutakse kahel aitamise viisil: võrdne võrdsega ehk mina aitan ja tema aitab või siis arve pidamine ehk skoorimine, mina teen niipalju ja sina niipalju. Kuidas saada aitamine ja vastuaitamine tasakaalu, kuidas vältida ärakasutamist? Mis võib olla peamine arusaamatuste põhjustaja peres või kollektiivis? Vähem oluline pole oma vajadustes selgusele jõuda ning võime neid avaldada teisele inimesele. Kuidas üldse sõnastada ja väljendada oma vajadusi selliselt, et teine pool sellest aru saab? Kui detailseks siin peab minema? Loengu käigus antakse ülevaade kolmest alateadlikust soovist, mis on kõikide tegevuste taga. Selle skeemi mõistmisel on võimalik aru saada, kuidas toimivad need soovid ka teiste puhul. Hea loeng, et õppida tähele panema enda ja teiste vajadusi ning seeläbi elada suuremas üksteisemõistmises inimestega koos ja nende keskel. -
Elus on palju häid tegevusi, vajalikke tegevusi ja tervislikke tegevusi, mida alustame. Kuid pahatihti juhtub nii, et eesmärgile me ei jõua. Kuidas seda muuta? Millal toimub tegevus? Mis on tegevus? Kas laiskemine on samuti tegevus? Milline on ideaalne tegutsemine? Miks jäävad tegevused pooleli? Mitut tegevust korraga saab teha? Miks ei ole laitmatus perfektsionism? Loengus antakse praktiline juhis, mis aitab olla järjepidev ja laitmatu. Juhis on küsimus, mida iga inimene saab endale alati meelde tuletada. -
Loengus kirjeldatakse ebatavalist lähenemist suhtevormide arengus – „mina ja nemad“, „mina ja tema“, „mina ja mina“. Selle kaudu analüüsitakse nii välimist kui sisemaailma. Mis on puhas suhe? Millist mõju avaldavad filtrid meie sisemaailmas? Võrdluseks saad teada, et kriya joogas lõpetatakse üldistused ja nähtused viiakse vastavusse tegelikkusega. „Võibolla selle sõna „mina“ praktiline mittetundmine, näitabki meile täna inimkonnana, mis me oleme. Ja mida me teeme. Üks sõna võib muuta maailma – selle tähenduse paika viimine.“ (Ingvar Villido) Loengust saab ka uudishimulikum loengukuulaja retsepti väliste märkide lugemise kohta. Saad vastused küsimustele, miks neid märke vaja on, millal, kuidas saada oma küsimustele vastused? -
Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus. -
Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem. -
Mis oleks, kui ma suudangi vastu võtta õigeid otsuseid ning need ka ellu viia, kui ma ei kahtleks nendes ning ei mõtleks ümber? Hea loeng otsustamisest ning sellele järgnevast perioodist, sellest, kui oluline on info, mille baasil otsuseid teha ning kui olulisel määral sõltub sellest meie elu kvaliteet. Loengus antakse väga põhjalik ülevaade otsustusprotsessist ning õige info välja selekteerimisest. Kuidas leida otsustamise ja tegutsemise vahel tasakaal, et otsused ka realiseeruksid? Saad teada, miks võib olla elu takerdunud või miks on mõne inimese laual koguaeg „hapud viljad“? Kuidas olla julge otsustaja ning hakkama saada teiste arvamusega? Loeng juhatab meid otsustamise salamaailma lahates selle peeneid nüansse. Saad teada, millist kaalu omavad erinevad otsustusviisid, millised on rumalad otsused ning miks me teatud lubadustest kinni ei pea? -
Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. -
Kas oled mõnikord mõelnud, et mõni inimene on teistest erinev? Kas oled aru saanud, miks? Millest tekib enesehinnang? Kas kujutad enda elu ette ilma võrdlemiseta? Kumb on sinu meelest olulisem – kas positsioon või oskused? Kuidas vähendada emotsiooni mõju? Milline lause toob sind hetke? Miks ei ole enamik inimesi realistid? Mis on teadlikkus? Kuidas hoida oma elu kontrolli all? Loengust selguvad (enese)hinnangute põhjused ning võimalused hinnangutest loobumiseks. Õpetaja Ingvar Villido annab toimivad juhised märkamise märkamiseks ja liigsest mõtlemisest loobumiseks. -
Kasvatuse eesmärk. Kuidas seda korraldada. Ettevalmistus iseseisvaks eluks. Arukas laps. Selles loengus ei kehtestata järjekordseid “hea vanema” käitumisreegleid, vaid arutletakse laiapõhiselt selle üle, milline ettevalmistus on lapsele parim, et pärast teiega koosveedetud aega astuda iseseisvasse ellu.“See polegi kasvatamise, vaid teatud harimise tulemus – elus toimuva avamine ja näitamine” Ingvar Villido Kuidas kasvatada lastes arukust? Millised on eeskuju kaudu õppimise ohud? Miks ei peaks demonstreerima emotsionaalseid eeskujusid? Miks tolerantsus on hea? Miks tekib konflikt kohustusliku hariduse ja “huvitavate asjade” vahel? Kas stiimulite kasutamine on hea? Kuidas käib arukuse kaudu juhendamine? Kuidas ületada kuristikku, mis on tekkinud laste ja vanema vahele, tänu vanema ajanappusele? Kuidas käituda, kui laps jätab asju pooleli? Vanematena on meil oma pärand. See loeng annab vihjeid selle kohta, millises osas tuleks korrigeerida oma käitumist ja arusaamist, et tõsta oma võimekust lapsevanemana. -
See on suurepärane loeng kõigile neile, kellel on probleemiks motivatsiooni puudumine või hoopis liigne motivatsioon. Ingvar Villido annab väga hea ülevaate meie sisemaailmas varjul olevatest motivaatoritest. Kas motiivid on tunded või mõtted? Kas motivatsioon on manipulatsioon? Millest koosneb motivatsioon? Millel põhineb mentaalsus? Millal elu tegelikult toimub? Kas informatsioonist piisab motivatsiooniks? Kas me saame ise emotsiooni vahetada? Mis on kõige parem motiiv? Mis on päris tahte jõud? Mis on ainuõige tegutsemise viis? Mis takistab mul nii tegutsemist? Iga muutus algab muutusest meie sisemaailmas. Muutuste tegemiseks on vaja jõudu. See jõud on võimalik avastada ja kasutusele võtta igaühel. Loengus antakse tehnika sind valdava emotsiooni toime vähendamiseks.
