• Mõtlemine on midagi nii enesestmõistetavat ja harjumuspärast, et ka iseeneslikult kerkivad asjakohatud, segased või ringlevad mõtted näivad olevat normaalsed. Ilmselt on ka igaüks kogenud, kuidas ülemõtlemine võib viia probleemi süvenemiseni lahendusi pakkumata. Sellest loengust saad ülevaate, kuidas mõtlemine toimub, kuidas saavutada kontroll mõtteprotsesside üle, astuda välja sundmõtlemisest ja muutuda realistiks. Loengust saadud tehnika abil õpid nägema ja sõnastama probleeme professionaalselt ning asjakohaselt - see on esimene samm probleemide tegeliku lahendamise suunas.
  • Selles loengus vaadeldakse ja selgitatakse mõtlemise protsessi. Õpetatakse oma mõtteid teadvustama ja näidatakse, millistest erinevatest osadest mõtlemise protsess koosneb, kuidas need osad on omavahel seotud ning teineteist mõjutavad. Saab teada, mis ohte mõtlemise protsess endas peidab ja aitab neid teadvustada. Loeng sisaldab mitut praktilist eksperimenti enda mõtete avastamiseks ja annab head soovitused, kuidas enda mõtteid paremini juhtida. Loengu lõpus on sul olemas vastused küsimustele: Mis see mõtlemine siis on? Kuidas see sul käib? Kas sa saad olla mõtlemata?
  • Inimväärne elu algab sinust endast. Mida see - päris sina - tähendab ja kuidas selleni jõuda? On teil palju rahulolematuseid? Kui palju rahuolematus Sinu elu mõjutab? Vaata oma elu ilma rahulolematuseta. Milliseks olukord muutub, kui selliselt vaatad? Kas see võibki olla kogu lahendus? Tavaliselt hakatakse muutma, tegutsema – kas teile ei tundu see liialt pingutuslik? Kas teile ei tundu, et see, mida tavaliselt nimetatakse probleemiks, ei olegi probleem tegelikult? Emotsioon tekitab kunstliku probleemi. Kui info jääb järgi, kas see on neutraalne? Kas see kutsub osa võtma? Kas sellises uudses lähenemises on võimalik endiselt oma tööd teha? Kuidas tundub kui emotsioon kõrvale jätta, kas töö on lihtsam? Ühtlasem, järjepidevam, efektiivsem? Kas näete selliste tegevuste puhul probleeme – ei viitsi, ei julge, jne? Sellisel juhul kui emotsionaalsed motiivid puuduvad, ilmneb iseeneslik rõõm. Loengust leiad neid, ja veel palju teisigi häid soovitusi oma elulisi vaateid korrigeerida, ja selle õppimise läbi palju parem elu saada, seda tehes ise. Loengust saad ka kaasa teadmised ja tõeliselt väärtusliku kogemuse päris inimese, sinu enese kohta.
  • Läbi ajaloo on inimene püüdnud saada kontakti erinevate nähtamatute jõududega - oma võimu suurendamise, teiste alistamise, tuleviku teadmise või oleviku mõjutamise eesmärgil. Tänapäeva inimene peab ennast looduse valitsejaks, kuid kas on võimalik, et oleme endiselt nende jõudude igapäevased kasutajad ja sageli ka nende poolt juhitud? Mis jõud need on? Mis tasandil nad eksisteerivad? Kas nad on füüsilisele silmale nähtavad? Mis on teadvuse muutunud seisund? Kuidas on need jõud kokkupuutes inimesega? Kas neid saab mõjutada ja muuta? See loeng annab teada, mis suunas liikuda, et võiksid lõpuks saavutada oma tegeliku väe ja positsiooni inimesena.
  • Oma sisemaailma varjatud külgede üles leidmist tavaliselt meile koolis ei õpetata, ometi on nad olemas. Mis on inimese varjatud küljed? Kas neid on võimalik avastada? Kas varjatud külgi on võimalik muuta? Mis on teadlikkus? Kuidas ümber õpetada oma mõistust? Kas homne on olemas? Miks laps sünnib just sellesse perekonda, kuhu ta sünnib? Kas inimene areneb läbi kannatuste? Õpetaja Ingvar Villido aitab kuulajal avastada oma teadlikkus ning seeläbi üles leida ja muuta oma varjatud külgi.
  • Mis on aitamine ja kuidas on võimalik teist inimest aidata? Kuidas ise abi küsida? Kuidas läheneda teise inimese probleemidele tavapsühholoogiast sügavamal tasandil? Toimetulek igapäevaeluga kooselus on sisuliselt üksteise aitamine. Kuid miks tekivad ühel hetkel hoopis kohustused ning aitamine unustatakse? Lähemalt peatutakse kahel aitamise viisil: võrdne võrdsega ehk mina aitan ja tema aitab või siis arve pidamine ehk skoorimine, mina teen niipalju ja sina niipalju. Kuidas saada aitamine ja vastuaitamine tasakaalu, kuidas vältida ärakasutamist? Mis võib olla peamine arusaamatuste põhjustaja peres või kollektiivis? Vähem oluline pole oma vajadustes selgusele jõuda ning võime neid avaldada teisele inimesele. Kuidas üldse sõnastada ja väljendada oma vajadusi selliselt, et teine pool sellest aru saab? Kui detailseks siin peab minema? Loengu käigus antakse ülevaade kolmest alateadlikust soovist, mis on kõikide tegevuste taga. Selle skeemi mõistmisel on võimalik aru saada, kuidas toimivad need soovid ka teiste puhul. Hea loeng, et õppida tähele panema enda ja teiste vajadusi ning seeläbi elada suuremas üksteisemõistmises inimestega koos ja nende keskel.
  • Mis on usaldus? Kas on mõni inimene, kelle peale saad jäägitult kindel olla? Mis kvaliteedid moodustavad selle erilise sideme, mida vahest nimetatakse ka hingesuguluseks? Mis juhtub, kui usaldust rikutakse? Järgneb pettumus ja vallandub reaktsiooniline ahel, mille erinevaid faase selles loengus põhjalikult kirjeldatakse ja saadud teadmist silmas pidades on võimalik kahjustatud turvatunnet taas kiiremini jalule seada. On tõsiasi, et kuni on veel asju, mida pead kellelegi usaldama, niikaua kuni puudub selgus, seni oled haavatav. Kuidas pääseda sellest nõiaringist? Ringist väljapääsemise esimene samm on teadvele tulek. See ei tähenda et “ring” sind kohe rahule jätab, kuid tekib võimalus eristada. Eristada ringi erinevaid osi ja nendest lõplikult vabaneda.
  • Tegelikkuse ja ettekujutluse erinevus, tulevik ja praegune hetk. Kui püüad aru saada oma sisemaailma nähtustest ja oled valmis neid korrastama, siis saad loengust selleks vajalikke näpunäiteid. Miks sa üldse tahad ette teada, mis see sulle annab? Kas mõistuses on info tuleviku kohta? Kaks võimalikku tegevuste järjekorda: füüsiline reaalsus millele järgneb mõistuse kommentaar ning mõistuse plaan, millele järgneb füüsiline reaalsus. Professionaalne mõtlemine. Kas kroonilistel harjumustel on tagajärg ja miks sinu soovid ei täitu. Segaduse tulevik on segadus, aga kui sa tead, mida teed ja oled selles kindel, siis see asi teostub.
  • Selle loengu jooksul avaneb vaade, kus asetseb inimene eluvormide mitmekesisuse hierarhias ja milline on inimesena olemise võimalus laiemalt ja sügavamalt. Saab teada, miks on inimese vorm nii unikaalne ja kuidas seda potentsiaali kasutama peaks. Loeng selgitab, mis on teadvus ja kus seda looduses leidub. Loengus on hulgaliselt praktilisi näiteid, et jõuda äratundmiseni, kas kasutad enda elus rohkem arukust ja teadlikkust või juhib sinu elu alateadvus ja refleksid. Kuidas toimib karma ja mis reeglite järgi toimub uuestisünd. Loengu käigus viiakse läbi praktiline eksperiment, et avastada enda teadlikkus. Loeng avab ja annab võimaluse vaatele, mis aitab leida tee, et realiseerida enda potentsiaal inimesena.
  • Armastus on müstiline sõna, mille praktilist tähendust pole kombeks uurida. Sellest võrsub palju segadust, möödarääkimisi ja lahkuminekuid. Näiteks võib olla, et suhtes tunneb üks pool end õnnetuna ja kogeb, et teda enam ei armastata. Teine suhte pool ei saa aga üldse aru, millest selline mure. Siin loengus uuritakse armastuse tähendust väga konkreetselt ja avatakse ka seonduvaid kasulikke küsimusi. Milline alateadlik protsess toob kaasa armumise? Miks armumine lõpeb ja kuidas peale seda arukalt suhet hoida? Miks on kasulik vaadata armastust tingimuslikuna? Saad siit loengust analüüsi tehnika, mille abil suhet hoida ja teise poole vajadusi selgemalt mõista. Näed selle tulemusena selgemini lahkhelide põhjusi ja saad praktilisi soovitusi, millest on kooskõla ja õnneliku paarisuhte hoidmisel tõesti kasu.  
  • Kui elu pole ainukordne kogemus ja iga uue sünni põhjused peituvad eelmistes eludes, võib õigustatult küsida – mis pani Teid sündima just siia? Eestimaale, mida nimetatakse veel ka pühaks maaks, Maarja-maaks ja mille rahvas ning kultuur on läbi kannatusterohke ajaloo lausa müstilisel moel püsima jäänud. Eestimaa maapinnas on säilinud kõrge arengutasemega tsivilisatsiooni tegevuse jälgi, mis mõjutavad ka täna siin elavaid inimesi. Kes on nõid, maag, šamaan ja “maausuline” ning milliseid jõude nad kasutavad? Mis on selgeltnägemine ja sensitiivsus, kas need oskused on õpitavad? Mis on kolmas silm? Kas igapäevanõidus, näiteks needused, on tõesti olemas ja kuidas saab ennast kaitsta?
  • Mitu teadlikku valikut täna tegid? Valik kui printsiip, põhimõte. Alateadlikud ja teadlikud valikud. Vabad valikud kui teadlikud valikud. Ettemääratuse seotus alateadvusega. Teadlike valikute piiratud kogus. Teoreetiliste valikute hulk ja tegelike valikute vähesus. Ettemääratus, alateadlike ja teadlike valikute erinev tagajärg. Teadliku tegevuse kasutamine igapäeva elus vahelduvalt alateadliku tegevusega. 4 tasandit ja 100 % tegevus, valikud nende asjade vahel, teadvustamise osa nendes. Teadliku tegevuse erinevus alateadliku tegevusega võrreldes. Teadlike tegevuste kompaktsus. Teadlik mõtlemine ühe teema piires, eelis automaatse mõtlemise ees. Kontrolli vajadus füüsilise keha juures. Teadlikkuse valdamise olulisus tegevuste juures. Probleemi lahendamise võimalikkusest, põhjuse juureni jõudmise olulisus. Alateadliku elu reflektoorsus, info ja reaktsioon sellele. Taipamise hetked. Võimalus teadvustada reflektoorsust tänu teadlikkusele. Inimese võimalus asendada reflektoorsus reaalsusega (faktidega). Teadlikkuse kasutamine parema tagajärje tegemiseks, taipamiste ilmnemine, valikute laienemine. Ettemääratus kui sinu käesolev elu. Teadlikkuse tähendus. Mittevajalikud asjad, mida kasutame.

Title

Go to Top