• Uskumused

    15,00
    Meie elu määravad suures osas meie uskumused ja väärtused, usume seda või mitte. Kust oleme saanud oma uskumused? Millised uskumused on positiivsed ja millised on negatiivsed? Kas uskumusteta elu on võimalik? Mis on hingerahu? Kust saab väikelaps oma emotsioonid? Millised on mõtlemise tüübid ja millisesse neist kuulud sina? Mis on ühist sirgeldamisel ja ignoreerimisel? Kuidas aidata autistlikku last? Oma uskumuste ning nende mõju oma igapäevasele elule kaardistamine aitab sul oma elu kontrolli alla võtta ning ebavajalikest uskumustest vabaneda.
  • Loengus räägitakse, millised on ebavajalikud asjad sinu sisemaailmas. Muretsemine ja olukordade üle mõtlemine tundub olevat vajalik probleemide lahendamisel, kuid on ka teisi võimalusi. Kas mõtlemine on kohustuslik? Kuidas tekitada sisemine vaikus? Kuidas arendada erapooletut hoiakut vestluse ajal? Kuidas oma mõistust korrastada? Kuidas vabaneda ringmõtetest? Kas sa saad teha vahet ettekujutusel ja tegelikkusel? Loeng on abiks nendele, kes tahavad korrastada oma mõttemaailma ja jõuda sisemise vaikuseni.
  • Me kõik soovime olla suhtes, kus oleksime õnnelikud ja tunneksime ennast vabalt. Pikema kooselu jooksul võivad tekkida pinged ja arusaamatused, mistõttu tehakse teineteisele haiget ja soovitakse teist muuta. Miks peab muutus algama iseendast, mitte teisest ja kuidas seda teha? Miks tekivad suhtes probleemid ja pinged? Miks ainult rääkimine probleemi ei lahenda? Väljaütlemise versus allasurumise mõjud? Kuidas suhteid paremini hoida ja teadlikumalt tegutseda? See loeng on hea eneseanalüüsi tegemiseks, et näha ennast kõrvalt ja mõista teisi. Nende teadmiste praktiline kasutamine võib muuta Sinu elu ja suhteid paremaks.
  • Mis on jooga? On see võimlemine, meditatsioon ja taimetoitlus? Jooga praktiseerimisest ja mõjust on palju juttu, kuid peaaegu tundmatu on tema tegelik tähendus – jooga kui protsess, mille eesmärgiks on taasühinemine Jumalaga – ülejäänut võib pidada vaid teatud väljavõteteks teekonnast. Esimene samm sel teel on teadlikkuse kasutuselevõtt. Mis on “tahe” ja “tahte jõud”? Mis on “vaimsed asjad”? Mis on meditatsiooni ja mis dhyan - mõistuse korrastamine. Miks on hea püsida tegelikkuses? Teadlikkuse kui nähtuse kirjeldus läbi praktilise kogemuse.
  • Vahel märkad, et see, mida ja kuidas teed, ei ole tervisele hea – teadvustad negatiivsete mõtete ja allasurutud emotsioonide mõju, tunned hingevalu...isegi kui proovid siin midagi muuta, saavutad vaid hetkelist leevendust. Kas on võimalik ületada nende tavaliste kuid keha tervist laastavate harjumuste jõudu ning saada jälle terveks? See loeng annab põhjaliku ülevaate millised on ja kuidas kujunevad need silmale nähtamatud sisemised jõud, mille vale kasutus mõjub tervisele halvasti. Kuidas panna need jõud teadlikult oma tervenemise heaks tööle. Saad siit kaks praktilist harjutust, kuidas haiguseks nimetatud protsessi selliselt tagasi pöörata, et algaks tervenemine ja kuidas ennast aidata, kui hing teeb valu.
  • Kuidas armastus teile mõjub? Tekitab parasjagu segadust aga tunne on hea. Paneb kehas kõik kiiremini tööle nagu oleks narkootikumide mõju all. Aja jooksul tunne sageli lahtub ja asemele tuleb pettumus. Kuid miks tahame seda tunnet ikka ja jälle kogeda? Loengus tuleb juttu, mida kujutab endast armastuse tunne. Kuhu kaob armastus? Mis tuleb armastuse tunde asemele, kui armastus on lahtunud ja miks. Kas armastusega kaasnevaid tundeid saaks kasutada igapäevaelus ilma armumata? Kas see võiks tekitada taas armastuse tunde? Kuidas mõjutab suhteid teise inimese kriitiseerimine. See loeng annab sulle mõned vihjed, mida oma elus ümber vaadata ja seeläbi muuta oma sisemaailma.
  • Kas kannatused on vajalikud? Kas ilma kannatusteta ei olegi arengut? Kuidas Sina reageerid, kui su ellu tulevad kannatused? Kas ka Sinu elu on lõputu auku kukkumise ja sealt välja ronimise ahel? Kannatamine ei anna mingit arengut. Inimesed justkui mõtlevad kannatuste üle, tegelikult lisavad sinna arvamusi, mälestusi ja ettekujutusi… ja see viib tegelikkusest eemale. Kes kannatab see kaua elab, on täiesti valesti öeldud - kannatused raiskavad elu aega. Kannatlik elab kaua – ma ootan ja see möödub. See on pingevaba, tegevuseta ootus, aga seda keegi ei kasuta. Me kannatame, sest ei oska tegelikult sisuliselt neid probleeme lahendada. Kui me õpiksime kannatustest, saaks ju järgmisel korral kannatust kergendada või hoopiski ära hoida? Kuidas õpib arukas inimene? Kuidas kannatusi lühendada? Tegelik areng toimub hoopis läbi taipamise. Peale “augus istumise” ja kurvastamise ja august välja ronimise üle rõõmustamise on olemas veel midagi, midagi hoopis teistsugust, mida keegi ei tunne…
  • Kas oled sõltuv heast toidust või hoopis toredatest suhetest? Kas elu ilma sõltuvusteta on võimalik? Kuidas tekib sõltuvus? Mis on laitmatus? Mis on sisemised ja mis on välised sõltuvused? Kas arukas inimene on sõltuv?  Kuidas toimivad motivaatorid ja kuidas toimivad demotivaatorid? Millel põhinevad kõik sõltuvused? Miks me vaatame fotoalbumeid? Kuidas sõltuvusest vabaneda? Mis määrab kõik suhted? Kuidas tegutseda ilma motiivideta? Mis on inimeste üks kõige suuremaid sõltuvusi? Saa teadlikuks oma sõltuvustest ja vabane nendest!
  • Mitu teadlikku valikut täna tegid? Valik kui printsiip, põhimõte. Alateadlikud ja teadlikud valikud. Vabad valikud kui teadlikud valikud. Ettemääratuse seotus alateadvusega. Teadlike valikute piiratud kogus. Teoreetiliste valikute hulk ja tegelike valikute vähesus. Ettemääratus, alateadlike ja teadlike valikute erinev tagajärg. Teadliku tegevuse kasutamine igapäeva elus vahelduvalt alateadliku tegevusega. 4 tasandit ja 100 % tegevus, valikud nende asjade vahel, teadvustamise osa nendes. Teadliku tegevuse erinevus alateadliku tegevusega võrreldes. Teadlike tegevuste kompaktsus. Teadlik mõtlemine ühe teema piires, eelis automaatse mõtlemise ees. Kontrolli vajadus füüsilise keha juures. Teadlikkuse valdamise olulisus tegevuste juures. Probleemi lahendamise võimalikkusest, põhjuse juureni jõudmise olulisus. Alateadliku elu reflektoorsus, info ja reaktsioon sellele. Taipamise hetked. Võimalus teadvustada reflektoorsust tänu teadlikkusele. Inimese võimalus asendada reflektoorsus reaalsusega (faktidega). Teadlikkuse kasutamine parema tagajärje tegemiseks, taipamiste ilmnemine, valikute laienemine. Ettemääratus kui sinu käesolev elu. Teadlikkuse tähendus. Mittevajalikud asjad, mida kasutame.
  • Miks meil ei ole aega? Millised on erinevused efektiivse ja ebaefektiivse tegutsemise viisi vahel? Miks on oluline keskenduda olevikule? Kuidas jõuda hetke kogemiseni ja mis viib meid olevikus elamisest välja? “Millised on inimeseks olemise erinevad tasandid, mille abil teadvustada oma sisemaailmas toimuvat? Kuidas juhtida enda sisemaailma, et jõuda igapäevaste tegevustega soovitud tulemuseni?” Kasutades loengust saadud teadmist – voolava tegutsemise valemit – saab iga inimene võimaluse muuta oma elu lihtsamaks ja efektiivsemaks.
  • Kui elu pole ainukordne kogemus ja iga uue sünni põhjused peituvad eelmistes eludes, võib õigustatult küsida – mis pani Teid sündima just siia? Eestimaale, mida nimetatakse veel ka pühaks maaks, Maarja-maaks ja mille rahvas ning kultuur on läbi kannatusterohke ajaloo lausa müstilisel moel püsima jäänud. Eestimaa maapinnas on säilinud kõrge arengutasemega tsivilisatsiooni tegevuse jälgi, mis mõjutavad ka täna siin elavaid inimesi. Kes on nõid, maag, šamaan ja “maausuline” ning milliseid jõude nad kasutavad? Mis on selgeltnägemine ja sensitiivsus, kas need oskused on õpitavad? Mis on kolmas silm? Kas igapäevanõidus, näiteks needused, on tõesti olemas ja kuidas saab ennast kaitsta?
  • Igapäevases elus kimbutavad meid korduvad tegevused – rutiin. Need on tegevused, mille puhul on meile kõik teada. Teisest küljest on olemas tegevused, mis meid inspireerivad ja mida me teeme teisiti – oleme neis loovad. On ka nö segatud tegevusi, mis sisaldavad harjumusi – rutiini ja ka loovust – teisiti tegemist. Tehes mingit harjumuslikku asja, võid avastada, et selles on grammike loovust ka juures. Loovus ei saa päris tühja koha peale tekkida, midagi peab seal all olema. Loovus tekib kokkupuutel tundmatu faktoriga.

    Loovus töötab kõige paremini neis asjades, mida me juba teeme. Loovus ei ole piiratud loovuse endaga, vaid teadaolevaga. Kui sul on igav, oled tegelemas oma harjumustega. Kui igav pole, siis on tegemist uute asjadega. Uue asjaga ei saa kokku puutuda, kui sa ei lähe seda nõutama. Kui meil on igav, siis me ei tegele parasjagu huvitavate tegevustega. Igavas tegevuses puudub uudsuse aspekt, mis tekitab elevust, annab auru juurde. Kui oled loov, suudad muutustega kaasas käia, enesekindlus ei kao ära. Loovusel on alati elu mahl juures – see inspireerib.

    Ka suhetes teiste inimestega on võimalik harjumusi muuta. Loovus tekib siis, kui teed harjumuse ajal midagi teisiti ja see on selleks suurepärane võimalus. Täiskasvanute mõõduks peetakse tavaliselt harjumuste hulka, rutiine. Kas sul on harjumuspärast mõtlemist – isiklikel, ebameeldivatel või teistelega seotud teemadel? Kas see võib olla mäng, mida sa usud. Näiteks "Ma olen igav!" – mõjub rusuvalt? See on koht, kus on võimalik kasutada loovust. Uurida viise, kuidas ma saan seda muuta. Juba selles samas otsivas seisundis oled ju tegelikult loominguline ning leiad vastandi, milleks võib olla näiteks rõõmsus. Järgmisena võid vaadata kuidas seda endas luua. Teed rõõmsa näo, võtad peegli juurde, hakkad näoilmeid muutma, kuhu välja jõuad? Arvan, et saad sellest seisundist välja. Või: "Ma olen laisk!" Kas varbaid saad liigutada, kui oled laisk? Erinevate kiirustega. Ebaharilik, kas pole? Kreatiivsus on sees. See on elumahl, elu sool. Ei saa ju jääda teiste peale lootma.

    Võib tekkida rutiinne harjumus ja ammutada inspiratsiooni sealt, kust oled seda alati saanud. Kui saad aga uut infot juurde, hakkab inspiratsioon paremini tööle – pinnast on vaja natuke tihendada. Kui sellisel viisil vaadata oma võimalusi, siis tuleb jälgida, et ei hüppaks välja harjumuslikud mõtted. Kui hüppavad, siis kombineeri neid mõtteid ise, hästi lihtsal viisil – mõtteid võib illustreerida kriipsujukude, helide jms objektidega. See võib olla huvitav tegevus, lihtsalt sellepärast, et seda on võimalik teha. Võimalus olla looja, režissöör.

    Lähemalt loengus "Loovus, anded, potentsiaalid", mis sisaldab ka kahte väga head loovuse tehnikat!

Title

Go to Top