-
Mis on usaldus? Kas on mõni inimene, kelle peale saad jäägitult kindel olla? Mis kvaliteedid moodustavad selle erilise sideme, mida vahest nimetatakse ka hingesuguluseks? Mis juhtub, kui usaldust rikutakse? Järgneb pettumus ja vallandub reaktsiooniline ahel, mille erinevaid faase selles loengus põhjalikult kirjeldatakse ja saadud teadmist silmas pidades on võimalik kahjustatud turvatunnet taas kiiremini jalule seada. On tõsiasi, et kuni on veel asju, mida pead kellelegi usaldama, niikaua kuni puudub selgus, seni oled haavatav. Kuidas pääseda sellest nõiaringist? Ringist väljapääsemise esimene samm on teadvele tulek. See ei tähenda et “ring” sind kohe rahule jätab, kuid tekib võimalus eristada. Eristada ringi erinevaid osi ja nendest lõplikult vabaneda. -
Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus. -
Millest algab peresisene vägivald? Ajalooliselt pärineb agressiivsus loomariigist, kui indiviidi ellujäämiseks oluline käitumismudel. Headus on sama arhailine. Inimene on endiselt kasutamas neid ürgseid instinkte - liikumas hea tunde poole ja vältimas valu. Vältimatus olukorras - kooselus - kaitseb igaüks oma õigust tunda ennast hästi, mis võib viia konfliktide või lahkumiseni. Kuidas saavutada ladus koostöö kooselus? Mis muutuks, kui elu põhiprintsiip ei oleks armastada või vihata vaid arukalt ja eesmärgipäraselt tegutseda? -
Mis on aitamine ja kuidas on võimalik teist inimest aidata? Kuidas ise abi küsida? Kuidas läheneda teise inimese probleemidele tavapsühholoogiast sügavamal tasandil? Toimetulek igapäevaeluga kooselus on sisuliselt üksteise aitamine. Kuid miks tekivad ühel hetkel hoopis kohustused ning aitamine unustatakse? Lähemalt peatutakse kahel aitamise viisil: võrdne võrdsega ehk mina aitan ja tema aitab või siis arve pidamine ehk skoorimine, mina teen niipalju ja sina niipalju. Kuidas saada aitamine ja vastuaitamine tasakaalu, kuidas vältida ärakasutamist? Mis võib olla peamine arusaamatuste põhjustaja peres või kollektiivis? Vähem oluline pole oma vajadustes selgusele jõuda ning võime neid avaldada teisele inimesele. Kuidas üldse sõnastada ja väljendada oma vajadusi selliselt, et teine pool sellest aru saab? Kui detailseks siin peab minema? Loengu käigus antakse ülevaade kolmest alateadlikust soovist, mis on kõikide tegevuste taga. Selle skeemi mõistmisel on võimalik aru saada, kuidas toimivad need soovid ka teiste puhul. Hea loeng, et õppida tähele panema enda ja teiste vajadusi ning seeläbi elada suuremas üksteisemõistmises inimestega koos ja nende keskel. -
Loengus kirjeldatakse ebatavalist lähenemist suhtevormide arengus – „mina ja nemad“, „mina ja tema“, „mina ja mina“. Selle kaudu analüüsitakse nii välimist kui sisemaailma. Mis on puhas suhe? Millist mõju avaldavad filtrid meie sisemaailmas? Võrdluseks saad teada, et kriya joogas lõpetatakse üldistused ja nähtused viiakse vastavusse tegelikkusega. „Võibolla selle sõna „mina“ praktiline mittetundmine, näitabki meile täna inimkonnana, mis me oleme. Ja mida me teeme. Üks sõna võib muuta maailma – selle tähenduse paika viimine.“ (Ingvar Villido) Loengust saab ka uudishimulikum loengukuulaja retsepti väliste märkide lugemise kohta. Saad vastused küsimustele, miks neid märke vaja on, millal, kuidas saada oma küsimustele vastused? -
Elus on palju häid tegevusi, vajalikke tegevusi ja tervislikke tegevusi, mida alustame. Kuid pahatihti juhtub nii, et eesmärgile me ei jõua. Kuidas seda muuta? Millal toimub tegevus? Mis on tegevus? Kas laiskemine on samuti tegevus? Milline on ideaalne tegutsemine? Miks jäävad tegevused pooleli? Mitut tegevust korraga saab teha? Miks ei ole laitmatus perfektsionism? Loengus antakse praktiline juhis, mis aitab olla järjepidev ja laitmatu. Juhis on küsimus, mida iga inimene saab endale alati meelde tuletada. -
Kui elu pole ainukordne kogemus ja iga uue sünni põhjused peituvad eelmistes eludes, võib õigustatult küsida – mis pani Teid sündima just siia? Eestimaale, mida nimetatakse veel ka pühaks maaks, Maarja-maaks ja mille rahvas ning kultuur on läbi kannatusterohke ajaloo lausa müstilisel moel püsima jäänud. Eestimaa maapinnas on säilinud kõrge arengutasemega tsivilisatsiooni tegevuse jälgi, mis mõjutavad ka täna siin elavaid inimesi. Kes on nõid, maag, šamaan ja “maausuline” ning milliseid jõude nad kasutavad? Mis on selgeltnägemine ja sensitiivsus, kas need oskused on õpitavad? Mis on kolmas silm? Kas igapäevanõidus, näiteks needused, on tõesti olemas ja kuidas saab ennast kaitsta? -
Igapäevases elus kimbutavad meid korduvad tegevused – rutiin. Need on tegevused, mille puhul on meile kõik teada. Teisest küljest on olemas tegevused, mis meid inspireerivad ja mida me teeme teisiti – oleme neis loovad. On ka nö segatud tegevusi, mis sisaldavad harjumusi – rutiini ja ka loovust – teisiti tegemist. Tehes mingit harjumuslikku asja, võid avastada, et selles on grammike loovust ka juures. Loovus ei saa päris tühja koha peale tekkida, midagi peab seal all olema. Loovus tekib kokkupuutel tundmatu faktoriga.
Loovus töötab kõige paremini neis asjades, mida me juba teeme. Loovus ei ole piiratud loovuse endaga, vaid teadaolevaga. Kui sul on igav, oled tegelemas oma harjumustega. Kui igav pole, siis on tegemist uute asjadega. Uue asjaga ei saa kokku puutuda, kui sa ei lähe seda nõutama. Kui meil on igav, siis me ei tegele parasjagu huvitavate tegevustega. Igavas tegevuses puudub uudsuse aspekt, mis tekitab elevust, annab auru juurde. Kui oled loov, suudad muutustega kaasas käia, enesekindlus ei kao ära. Loovusel on alati elu mahl juures – see inspireerib.
Ka suhetes teiste inimestega on võimalik harjumusi muuta. Loovus tekib siis, kui teed harjumuse ajal midagi teisiti ja see on selleks suurepärane võimalus. Täiskasvanute mõõduks peetakse tavaliselt harjumuste hulka, rutiine. Kas sul on harjumuspärast mõtlemist – isiklikel, ebameeldivatel või teistelega seotud teemadel? Kas see võib olla mäng, mida sa usud. Näiteks "Ma olen igav!" – mõjub rusuvalt? See on koht, kus on võimalik kasutada loovust. Uurida viise, kuidas ma saan seda muuta. Juba selles samas otsivas seisundis oled ju tegelikult loominguline ning leiad vastandi, milleks võib olla näiteks rõõmsus. Järgmisena võid vaadata kuidas seda endas luua. Teed rõõmsa näo, võtad peegli juurde, hakkad näoilmeid muutma, kuhu välja jõuad? Arvan, et saad sellest seisundist välja. Või: "Ma olen laisk!" Kas varbaid saad liigutada, kui oled laisk? Erinevate kiirustega. Ebaharilik, kas pole? Kreatiivsus on sees. See on elumahl, elu sool. Ei saa ju jääda teiste peale lootma.
Võib tekkida rutiinne harjumus ja ammutada inspiratsiooni sealt, kust oled seda alati saanud. Kui saad aga uut infot juurde, hakkab inspiratsioon paremini tööle – pinnast on vaja natuke tihendada. Kui sellisel viisil vaadata oma võimalusi, siis tuleb jälgida, et ei hüppaks välja harjumuslikud mõtted. Kui hüppavad, siis kombineeri neid mõtteid ise, hästi lihtsal viisil – mõtteid võib illustreerida kriipsujukude, helide jms objektidega. See võib olla huvitav tegevus, lihtsalt sellepärast, et seda on võimalik teha. Võimalus olla looja, režissöör.
Lähemalt loengus "Loovus, anded, potentsiaalid", mis sisaldab ka kahte väga head loovuse tehnikat!
-
Vaimsus on populaarne. Aga see, mida vaimsuse alla silmas peetakse näib olevalt lõputult lai, sisaldades kõike alates kätega ravimisest, joogast ja meditatsioonist kuni teispoolsusega suhtlemiseni. Selles loengus võetakse kõigepealt tähelepaneliku vaatluse alla vaimsuse mõiste. Põhjaliku ja lihtsalt jälgitava selgituse jooksul saab ülevaate inimese viieosalisest ülesehitusest ja hierarhilistest suhetest, mis kehtivad nii inimese sisemaailma kui ka kogu universumi kohta. Joonistuvad välja konfliktide põhjused ja abistav absoluutne tõde Sinu asendi ja võimaluste kohta selles kõiges. Mis on füüsiline ja mis vaimne? Kuidas saada aru, mis on Mina ja mis seda ei ole? Milline osa siin on “Jumala poeg”? Kust otsida püsivat identiteeti, teadmist ja õnnelikkust? Mis on teadvelolek? Miks olevik on oluline? Loengu teises pooles vaadeldakse rahaga seonduvat. Kas on konflikti vaimsuse ja raha vahel? Jagatakse soovitusi, kuidas hoida tasakaalu tasu ja kasu vahel. -
Selles loengus saad väga konkreetse juhise, kuidas esitada palvet nii, et sind ka kuulda võetakse? Kuidas näeb välja õigesti esitatud palve ning kuidas seda hoopis teha ei tohiks? Palve jõud on väga iidne ning seda on kasutatud juba ammustest aegadest selleks, et muuta seda, mida enda võimuses muuta ei ole. Palvet esitades puutud kokku järgmiste põhiküsimustega: -Kuidas palvet õigesti formuleerida? -Kelle poole pöörduda? -Kuidas pöörduda? -Kuidas ma teada saan, et vastus minu palvele on tulnud? Loengu käigus saad vastuse nendele küsimustele ning praktilise juhise palve esitamiseks. Ühe olulise punktina käsitletakse palve esitamist teise inimese eest. Kuidas seda õigesti teha? Loeng sisaldab juhendatud praktikat, et saada isiklik jumala kogemus. Väga praktiline loeng neile, kes soovivad kasutada seda iidset viisi paluda muuta seda, mida endal ei ole jõukohane muuta. -
Olenemata kultuuritaustast on enamikel inimestel olemas suhe Jumalaga, kuigi oma igapäevases elus me ei pruugi seda teadvustada. Ingvar Villido käsitleb teemat arusaadavalt nii kristlastele kui ateistidele kui ka inimestele, kes ei ole oma religioosset kuuluvust määratlenud. Kuidas suhelda Jumalaga? Kuidas saada aru, et on loodud suhe Jumalaga? Millised on Jumala 3 aspekti? Kuidas palvetada nii, et palve jõuaks kohale? Miks kasutatakse kirikutes laulmist? Mis on esimene patt? Mis on mantra? Miks indiaanlased palvetavad halades? Loengu kuulaja saab vajalikud teadmised suhtlemiseks Jumalaga ning kogemuse meie Isa palve lausumisest. -
Meil kõigil on elus takistusi, raskeid momente, arusaamatusi, konflikte sisemaailmas ja teistega. Enamasti süüdistame neis teisi inimesi.Tegelikult on elus ette tulevate probleemidega kõige otsesemalt seotud hoopis meie alateadvus. Avastus, et muutes ennast, saame mõjutada ka ümbritsevat maailma, ärgitab meid asuma enesemuutmise teele. Pärast mõningate märgatavate muutuste ilmnemist, tekib sel teel sammujal varem või hiljem küsimus, mida teha, et need muutused oleksid püsivad ehk kuidas saavutada elus püsivaid tulemusi. Kuidas on võimalik, et meil tegelikult on vaid üks probleem korraga? Kas hetki on nii palju kui sündmusi, mis vahelduvad, või on ainult üks hetk, mida läbivad sündmused? Mida tähendab, et inimene tegutseb 24/7? Kuidas muuta oma harjumusi? Loengus saad vastused neile küsimustele ning loomulikult selgub ka see, mis üldse on püsiv tulemus ning millistes asjades ja kuidas on seda võimalik saavutada.
