• Erinevad soovid, nende teadvustamine ja analüüs. Eluvajaduste ring ja sellest lähtumine. Kontroll, turvatunne ja heaolu. Mis toob sinu ellu rahulolu? On see reisimine, keelteoskus või teadmine oma eelnevatest eludest? Aga võib-olla materjaalne kindlustatus, hea tervis, lähedaste õnn? Või hoopis lihtsalt armastus? Millal meie rahulolu kaob? Aga kui ma üldse midagi ei taha, mida siis teha?
    Mida siis inimene ikkagi tegelikult tahab ja kuidas seda saavutada? Loeng sisaldab põhjalikku analüüsi teemal “Mida inimene tegelikult tahab ja vajab” pakkudes ka praktilist kaasatöötamise võimalust ja uut realistlikku lähtekohta oma probleemide teadvustamiseks ning positiivsete muutuste algatamiseks.
  • Kas muretsemine aitab elus? Mida ma tunnen, kui ma muretsen? Uurime, milline näeks elu välja aastate pärast, kui kasutame pidevalt muretsemist. See on nagu aeglane suremine, kroonilise haiguse suunas liikumine. Miks me muretseme? Krooniline vajadus kontrollida, kuidas asjad lähevad. Hirm tegelikkuse ees. Kui jätta muretsemine ära, siis kas teo tulemus on endine? Hirm tundmatuse ees. Psüühiline valu on hirmu põhjuseks. Muretsemine on põhjustatud hirmust tunda end halvasti. Muretsemine on alati seotud tundmatuga. Kergendus teeb õnnelikuks. Kas muretsemine on hoolimine? Mida tähendab hoolivus? Muretsemine enda ja kellegi või millegi pärast. Hoolimine võib olla passiivne või aktiivne. Pealetükkivus. Normaalne hoolimine - sa oled olemas, kui sind on vaja. Uuri oma muresid, kas oled kuskil üle hoolinud? Mida see sinus tekitab, kui keegi on sinust üle hoolinud? Tõrjumine. Liigne hoolimine toob endaga kaasa ainult probleeme. Milline on õige juht? Näiteid hoolimisest ja ülehoolimisest. Jäta teisele ruumi, anna teada, et oled olemas. Hoolivus tähendab ka tolerantsust teise suhtes. Juhi ja alluva positsioon perekonnas. Kumb rohkem muretseb? Lapse huvid versus vanema hoolimine. Enesekindluse kadumine ja selgrootus. Ebakindluse tekke põhjused. Hirm saada haiget, sest äkki ma teen midagi valesti. Usaldamatus ja kontroll laste üle. Omanditunne peres. Muretsemine tähendab seda, et sa ei ole kindel teises inimeses. Üle hoolimine võtab teiselt inimeselt ära vabaduse. Muretsemine on täeiesti mõttetu tegevus, mis mõjub ka halvasti südamele ja kõhuõõne organitele. Mis on peamine mure komponent? Mõte hoiab mure emotsiooni ülal. Soovitus - vaheta mõte välja teise teema vastu. Muretsemise teema ei lahene mitte kunagi läbi muretsemise, milleks siis muretseda! See laheneb alati läbi tegutsemise.
  • „Sul ei ole mingit põhjust olla süüdi,“ kinnitab Ingvar Villido veidi manitsevalt juhendatud loeng-praktikumis. Sa saad teada, mis on süütunne, kuhu see asetub reaalsuses. Saate teada mis on mõtted, mis meenutused, kuidas neid tavapäraselt kasutatakse. Loengust saate ka kaasa praktika, kuidas end tuua välja kannatustest tagasi reaalsesse maailma.
  • Kes meist ei tahaks, et elu oleks lihtne, kuid ometi tundub see vahel vägagi keeruline. Ootamatuid sündmuseid, keerulisi suhteid ja olukordi, mis meid aeg-ajalt proovile panevad, tuleb ette kõigil. Kahjuks on neile iseloomulik ka see, et nad kipuvad korduma. Nendega toime tulekuks vajame tarkust ja oskusi, mida koolis tavaliselt ei õpetata.
    Kas Sinu elu on lihtne või keeruline? Mis asjad Sinu elus on keerulised? Mis on praktiline tegevus? Kas tegelikult ikka on võimalik teha mitut asja korraga? Mis on lihtsus ja kuidas elada lihtsat elu? Kes ma tegelikult olen ja kuidas on võimalik ise oma elu juhtida? Loengus aitab Õpetaja Ingvar Villido kujundada tavapärasest hoopis teistsugust vaadet elule. Ühise arutelu käigus jõutakse põhjusteni, mis meie elu tegelikult keeruliseks ja raskeks teevad. Lahendused keerulistele olukordadele võivad olla aga hoopis lihtsad!
  • Mida tähendab siin ja praegu – olla kohal ja panna tähele igat oma tegevust selle toimumise hetkel? Mis on oluline – kas teada, mida ma teen või tegevus ise? Kuidas kulgeb elu – kas kaasa haaratuna suurest voolust või õppida elu poolt pakutavast tegema valikuid, mis on vajalikud just sulle, et saavutada õnnelikkus.
    Hetkes olemine on oma tegevustest ja asjadest täpse ülevaate omamine ning selle juhtimine, see on oluline igale inimesele. Loengus tuleb juttu harjumuste muutmisest, mineviku mõjust olevikule, tuleviku ettekujutlemisest olevikus, hetke ja aja mõiste, tegevuste kui protsesside juhtimine jooksvalt, mis on teadlikkus ja kuidas seda kasutada. Iga inimene elab hetkes, hetkes on minevik, olevik ja tulevik ning meie valikud.
  • Inimväärne elu algab sinust endast. Mida see - päris sina - tähendab ja kuidas selleni jõuda? On teil palju rahulolematuseid? Kui palju rahuolematus Sinu elu mõjutab? Vaata oma elu ilma rahulolematuseta. Milliseks olukord muutub, kui selliselt vaatad? Kas see võibki olla kogu lahendus? Tavaliselt hakatakse muutma, tegutsema – kas teile ei tundu see liialt pingutuslik? Kas teile ei tundu, et see, mida tavaliselt nimetatakse probleemiks, ei olegi probleem tegelikult? Emotsioon tekitab kunstliku probleemi. Kui info jääb järgi, kas see on neutraalne? Kas see kutsub osa võtma? Kas sellises uudses lähenemises on võimalik endiselt oma tööd teha? Kuidas tundub kui emotsioon kõrvale jätta, kas töö on lihtsam? Ühtlasem, järjepidevam, efektiivsem? Kas näete selliste tegevuste puhul probleeme – ei viitsi, ei julge, jne? Sellisel juhul kui emotsionaalsed motiivid puuduvad, ilmneb iseeneslik rõõm. Loengust leiad neid, ja veel palju teisigi häid soovitusi oma elulisi vaateid korrigeerida, ja selle õppimise läbi palju parem elu saada, seda tehes ise. Loengust saad ka kaasa teadmised ja tõeliselt väärtusliku kogemuse päris inimese, sinu enese kohta.
  • Vajad abi otsustamisel? Sellest loengust leiad häid nippe, kuidas ära tunda, mida saab ja mida on vaja muuta. Probleemsete olukordade lahendamise erinevad võimalused ning igale otsusele eelnevast küsimusest: „Mida ma tegelikult tahan?“
    Mis on „õiged“ otsused? Kuidas mõjutab valiku tegemist teadmatus? Võitja ja kaotaja suhte kujunemine. Aususe valikulisest kasutamisest. Automaatsete valikute ja teadvustatud valikute erinevus ning kahetsuse tulutus. Otsuseid saab teha emotsioonidest, mentaalsusest või teadlikkusest lähtuvalt. Sihi seadmine ja perspektiivi sõnastamine kui teejuht.
  • Selles loengus on läbivaks teemaks teadlikkus. Saad teada, mis on teadvustamise võime üldiselt ning läbi juhendamise uurida  ja avastada, milliste tegevustega on seotud Sinu teadlikkus igapäevases elus. Selgub ka, miks peaks pidama oluliseks füüsilist maailma. Kuidas avastada teadlikkus? Mis on tegelikkus ja mis viib meid sellest ära? Tegu ja tagajärg. Miks meil on elus segadus ja kuidas seda ületada? Milline on õige tegutsemise järjekord? Mis on inimese 5 tasandit? See loeng annab hea ülevaate joogalikest baasteadmistest. Saad praktilise kogemuse teadlikkusest ja selle kasutusest oma elus. Seeläbi avaneb võimalus kõiki oma tegevusi muuta edukamaks ja efektiivsemaks!
  • Tõeliselt abistav praktiline loeng sellest, kuidas oma tegevusi paremini planeerida ja lõpule viia. Saad siit inspiratsiooni ja näpunäiteid, kuidas saad teadvustamisvõimet kasutada oma tegevuste paremaks juhtimiseks. Leiad siit vahendeid, et hinnata oma efektiivsust ja märgata ebaefektiivsuse põhjuseid. Saad tuge, et määrata prioriteete ja ära tunda mitteolulisi tegevusi. Loeng sisaldab tegevuse valemit ning juhendit etappide, info ja optimeerimise kohta. Saad siit palju kasulikku, et suurendada oma elus asjakohast tegutsemist ja töörõõmu.
  • Me kõik tahame elada õnnelikult, kuid ikka ja jälle keegi või miski rikub seda ja ei lase meil tunda ennast hästi. Kuidas jõuda selleni, et ettekujutus heast elust muutuks meie reaalseks eluks? Kuidas me tavaliselt tegutseme 24/7 ja mis meid juhib? Kas me peame pingutama, et teisi inimesi muuta? Millest algab muutus? Millest tuleks alustada ja mida peaksime teadma, et luua endale hea elu? Loengu kuulamise tulemusena saad teada, kas püsiv õnnetunne on võimalik ja millised on vahendid, et hakata enda elu juhtima. Loeng sisaldab mitmeid praktilisi lühiharjutusi ja tehnikaid enda sisemaailma tundmaõppimiseks.
  • Läbi tegutsemise me pidevalt loome karmat. Isegi näiliselt "mitte midagi" tehes tekitame tagajärgi, aga ei märka seda, sest tegutsedes on suures ülekaalus teadvustamata tegevused. Kuidas vabaneda korduvatest probleemidest elus ja "välja astuda" oma karmast? Loengus tuleb juttu: Kuidas tekib karma? Kuidas me omandame oma käitumismustrid? Mis on karmilised reflektoorsused? Kui pikk on karma eluiga ning kas ja kuidas seda on võimalik muuta? Mis rolli mängivad meie elus mõtted ja emotsioonid? Lisaks on juttu inimese surmast ja taassünnist.
  • Praktiline loeng, mis sisaldab tehnikaid teadlikkuse, taotluse ja tahte avastamiseks ja kasutuselevõtuks igapäevases elus. Loeng annab inspireeriva ülevaate inimese kõrgest positsioonist kogu loodu suhtes ja jõududest, mis on inimesele tema tegelike eesmärkide elluviimiseks kaasa antud – teadlikkusest, taotlusest ja tahtest. Nende märkamatute kuid lõputu potentsiaaliga jõudude kasutuselevõtust algab inimese päris elu. Siit loengust leiad selge ülevaate jõududest, mis meid täna juhivad. Miks tahtejõud veab alt? Millest tekib motivatsioonikriis? Mis tekitab keskendumisraskust? Mis on ärkamine, valgustumine? Miks füüsiline maailm on tähtis ja miks põgenemine „vaimsesse“ ei ole lahendus? Loengu tagasiside: "Olin olnud ligi neli aastat depressioonis, millele lisandusid ärevushäired. Eluga hakkama saamine oli keeruline, kuna ma ei suutnud teha normaalselt tööd ega inimestega suhelda. Pigem lamasin liikumatult kodus ega tahtnud ärgata. Elurõõm oli täielikult kadunud. Ei aidanud erinevad naudingud, materiaalne küllus, kaunis keskkond ega teraapiad. Pidevad kannatused viisid enesetapumõteteni. Oma elu kõige raskemal perioodil sattusin selle loengu peale. Pealkiri kõnetas mind – pidevaid emotsionaalseid ja mentaalseid muutusi läbi elades ei saanud ma enam aru, kes ma olen ja mis minuga toimub. See loeng andis mulle võimaluse kogeda oma tegelikku Mina. Selles kogemuses olles sattusin hetkega välja kannatustest. Emotsioonid ja mõtted ei häirinud enam, kogesin meelerahu. Taipasin, et kannatused on minust väljaspool olevad iseseisvad nähtused, millele saan mõju avaldada. See andis mulle lootuse ja positiivsuse. Sain aru oma tegelikust potentsiaalist ja võimekusest ise oma elu paremaks muuta. Võin julgelt öelda, et see praktiline loeng päästis mu elu ning pani mind edasi õppima. Hetkel olen depressioonist ja ärevushäiretest tagasipöördumatult vabanenud." - Ahti, 27, arhitekt
  • Iga „normaalse“ inimese tegutsemismotiiv – hirm. Kolm otsingusuunda, mille hirm vallandab: vajadus olla keegi. Vajadus teada. Vajadus olla õnnelik. Kolme soovi täitumatus – elukestev võidujooks, millel puudub finiš. Alternatiivne vaade – põhimõtteline muutus, mis algab siis, kui leiad päris vastused. Lihtsakoeline tegelik idenditeet – olemasolu. Iseenda olemasolu teadvustamine. Leppimus, millesse lõdvestudes ilmneb õnnelikkus. Kolme soovi mehhaanika kui tsivilisatsiooni arengu alus. Mina-mõtted pole tegelik idenditeet. Minu ja mõtetevadelise distantsi avastamine. Mehhaanilised automatismid, mis juhivad elu ja mille tööd võimaldab avastada teadlikkus. Loogika ja arukuse koostöö, tegutsemine plaanipäraselt ja süstemaatiliselt see on arukas tegutsemine. Arukust andev vahend – teadlikkus. Uuriv teadlikkus ja päris kontakt tegelikkusega vs raamatutarkus. Teadlikkuse kasutamine, see on loodusseadustega kooskõlasolev praktiline elamise oskus. Aruka tegutsemise eelised. Teekond püsiva teadlikkuseni kui pikemaajaline protsess, mis on evolutsiooniliselt ülioluline. Teadliku inimese motiiv on selle tundmaõppimine, mis juba on. Kolme automaatse vajaduse/soovi käest elu tagasivõtmine. Olemasoleva kasutamine, muutmine lähtuvalt teadlikkusest ja elust endast. Automaatsetest protsessidest vabanemise olulisus. Tegevuspõhine motivatsioon. Valikute tegemine teadlikkusest lähtuvalt. Kahtlused kui kolme vajaduse väljendus. Effektiivsuse kasv. Kombineerimisvõime. Laitmatuse printsiip ja selle väljendus teadliku inimese tegutsemises. Mis aitaks teadlikkust säilitada?
  • Loengus avatakse stabiilsuse mõiste ja arutletakse selle üle, milline osa elus võiks olla stabiilne ja milline osa elust seda olla ei saagi. Põhjalikumalt käsitletakse töö stabiilsust. Kuidas leida endale sobiv töö ja millest või kellest see sõltub? Kuidas arendada oma potentsiaali? Mis on loomulik professionaalsus ja mida sellega peale hakata? Vastused saavad ka järgmised küsimused: Kas suhted saavad olla stabiilsed? Aga enesetunne? Tervis? Kas sihikindlus ja meelespidamine saavad olla stabiilsed?
  • Mis on tegelikkus sinu jaoks? Kas see, mis toimub siin ja praegu, füüsilises reaalsuses või pead sa tegelikkuseks sisemaailma reaktsioonilisi nähtusi, mis sattudes vastuollu päris tegelikkusega, toodavad ellu probleeme ja arusaamatusi? Aastatuhandeid on inimkonna tegelikkuse tõlgendamise viis ehk paradigma toetunud kahele pidevas muutumises olevale nähtusele sisemaailmas – emotsionaalsusele ja mentaalsusele. Uus paradigma on seevastu üles ehitatud kindlale pinnale – teadlikkusele. Naturaalsele, päris nähtusele, mille kasutuselevõtt toodab hulgaliselt praktilist kasu, viies inimese kontakti tegelikkusega ja muutes ta võimeliseks reaalselt mõjutama kõiki protsesse, mis tegelikkuses aset leiavad.
  • See on suurepärane loeng kõigile neile, kellel on probleemiks motivatsiooni puudumine või hoopis liigne motivatsioon. Ingvar Villido annab väga hea ülevaate meie sisemaailmas varjul olevatest motivaatoritest. Kas motiivid on tunded või mõtted? Kas motivatsioon on manipulatsioon? Millest koosneb motivatsioon? Millel põhineb mentaalsus? Millal elu tegelikult toimub? Kas informatsioonist piisab motivatsiooniks? Kas me saame ise emotsiooni vahetada? Mis on kõige parem motiiv? Mis on päris tahte jõud? Mis on ainuõige tegutsemise viis? Mis takistab mul nii tegutsemist? Iga muutus algab muutusest meie sisemaailmas. Muutuste tegemiseks on vaja jõudu. See jõud on võimalik avastada ja kasutusele võtta igaühel. Loengus antakse tehnika sind valdava emotsiooni toime vähendamiseks.
  • Kõik me soovime kogeda enda elus õnnelikkust ja mida rohkem, seda parem. Kuid tihti seame väliseid tingimusi enda õnnele, uskudes, et teatud saavutused, asjad või inimesed teevad meid õnnelikuks. Hetkeks seda kogeme kuni tekib uus soov, mille poole püüelda. Kuidas aga saavutada püsiv õnnelikkus, mis ei sõltuks välistest teguritest? Mis on õnnelikkus ja mis seda esile kutsub? Kui kaua kestab ajaliselt õnnetunne ja kas seda on võimalik püsivalt tunda? Mis takistab kogemast õnnetunnet ja kuidas seda suurendada enda elus? Kuidas jõuda püsiva õnnelikkuseni? See loeng aitab mõista, milline õnnelikkus on mööduv ja milline on püsiv. Lisaks jagatakse ka tehnika, mis aitab selles püsida iseseivalt.
  • Mida me elus ootame? On see muutuse ootus ja lootus, et midagi hakkab paremaks minema? Kõik me tegutseme 24/7 ja iga tegevus koosneb pisidetailidest. Viibime 95% ajast oma sisemaailmas, kus on ka kõik meie probleemid. Selles loengus selgub, milline osa sinu sisemaailmast on vaba ootustest ning kus valitseb rahu ja õnnelikkus. Mis on teadlikkus? Millal saabub tõeline kontakt tegelikkusega? Kuidas sa võtad infot vastu, et seda hiljem analüüsida? Mis on apaatia? Millised on elu juhtivad 3 soovi? Millal lõppevad kõik otsingud ning saabub rahu ja õnn? Saad kaasa teha tehnika, mis juhib sind Iseendana olemise kogemusse ning samuti ka juhiseid, kuidas saavutada rahu ja vaikust mõistuses.
  • Meil on väljakujunenud tõekspidamised ja eelistused, mida peame enda omaks. Jääb mulje, et meil on vabadus otsustada, kes me oleme ja mida teeme. Loengust kuuldu aitab praktiliselt aru saada, kuidas tekivad inimese tegutsemist ja enesemääratlust kujundavad uskumused ning kuidas see on seotud karmaga. Kus on see päris Mina, kes pole teiste poolt kujundatud? Mis on karma ja kas seda on võimalik mõjutada? Miks tekivad konfliktid ja tervisehädad? Kust tulevad needused? Läbi isikliku kogemuse saad teada, milline on inimese loomulik olek ning kuidas peenekoelisel tasandil karma meie elu mõjutab.
  • Kindlasti oled soovinud oma ellu midagi uut või et elus toimuks muutus. Kas on õnnestunud? Kui mitte, siis see loeng on just sulle. Loengu läbivaks teemaks on teadlikkus, sest see on ainus vahend, mida kasutades hakkavad asjad paistma teistsugusel viisil. Loengus saad teada: Kuidas avastada teadlikkus? Mis on teadvustamise võime? Kas emotsioonid ja mõtted on abiks uute võimaluste leidmisel või pigem takistuseks? Kuidas kasutada teadlikkust, et muutused hakkkasid toimuma? Kuidas kasutada mõtlemist, et sellest oleks kasu? Väga praktiline loeng, kus läbi paljude praktiliste harjutuste saad avastada teadlikkuse olemasolu. Samuti saad läbi praktiliste harjutuste kogemuse, kuidas avastada teadlikkust mõtte juurest ja kuidas mõte seeläbi muutub.
  • Selle loengu jooksul avaneb vaade, kus asetseb inimene eluvormide mitmekesisuse hierarhias ja milline on inimesena olemise võimalus laiemalt ja sügavamalt. Saab teada, miks on inimese vorm nii unikaalne ja kuidas seda potentsiaali kasutama peaks. Loeng selgitab, mis on teadvus ja kus seda looduses leidub. Loengus on hulgaliselt praktilisi näiteid, et jõuda äratundmiseni, kas kasutad enda elus rohkem arukust ja teadlikkust või juhib sinu elu alateadvus ja refleksid. Kuidas toimib karma ja mis reeglite järgi toimub uuestisünd. Loengu käigus viiakse läbi praktiline eksperiment, et avastada enda teadlikkus. Loeng avab ja annab võimaluse vaatele, mis aitab leida tee, et realiseerida enda potentsiaal inimesena.
  • Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus.
  • Krooniline haigus meenutamine – mis oli ja mis oleks võinud teha. Unustad ära, et sa tegid parima valiku ja nüüd tagajärgede järgi näed, et oleks võinud teist valida. Kuid läbimata tagajärgede osa ei ole võimalik öelda, et valik oleks võinud olla ka teistsugune. Muuta ei saa valikut, mida oled juba teinud, aega ei saa tagasi pöörata, sest seda aega ei ole, mida tagasi pöörata. Olevik on igavene. Olevik on muutumatu. Kõik eksisteerib praegu, määratlemata pikkusega hetkes. Hetk ise ei muutu, muutub meie asukoht asjade keskel. Mälu tekitab mulje, et meil on minevik ja tulevik. Mälust üles kerkinud informatsiooni me kasutame kolmel erineval viisil – minevik, ettekujutlused ja nimetuslik, arvamuslik ehk kommentaarid. Reaalajas mälu kasutus ehk mõtlemine on pilditu, kuna pilt reaalsusest on ees. Tegelikkus on see, mis sündmustena, nähtustena, protsessidena toimub just praegu. Sinu probleemid on mälus, mälu kasutuses. Probleem saab alguse mälust. Siis sa ei saa aru, et see on tegelikult illusioon tegelikkuse teemadel, lisanduvad emotsioonid – ongi probleem.
  • Otsustamine

    15,00
    Mis oleks, kui ma suudangi vastu võtta õigeid otsuseid ning need ka ellu viia, kui ma ei kahtleks nendes ning ei mõtleks ümber? Hea loeng otsustamisest ning sellele järgnevast perioodist, sellest, kui oluline on info, mille baasil otsuseid teha ning kui olulisel määral sõltub sellest meie elu kvaliteet. Loengus antakse väga põhjalik ülevaade otsustusprotsessist ning õige info välja selekteerimisest. Kuidas leida otsustamise ja tegutsemise vahel tasakaal, et otsused ka realiseeruksid? Saad teada, miks võib olla elu takerdunud või miks on mõne inimese laual koguaeg „hapud viljad“?  Kuidas olla julge otsustaja ning hakkama saada teiste arvamusega? Loeng juhatab meid otsustamise salamaailma lahates selle peeneid nüansse. Saad teada, millist kaalu omavad erinevad otsustusviisid, millised on rumalad otsused ning miks me teatud lubadustest kinni ei pea?  

Title

Go to Top