-
Praktiline loeng, mis sisaldab tehnikaid teadlikkuse, taotluse ja tahte avastamiseks ja kasutuselevõtuks igapäevases elus. Loeng annab inspireeriva ülevaate inimese kõrgest positsioonist kogu loodu suhtes ja jõududest, mis on inimesele tema tegelike eesmärkide elluviimiseks kaasa antud – teadlikkusest, taotlusest ja tahtest. Nende märkamatute kuid lõputu potentsiaaliga jõudude kasutuselevõtust algab inimese päris elu. Siit loengust leiad selge ülevaate jõududest, mis meid täna juhivad. Miks tahtejõud veab alt? Millest tekib motivatsioonikriis? Mis tekitab keskendumisraskust? Mis on ärkamine, valgustumine? Miks füüsiline maailm on tähtis ja miks põgenemine „vaimsesse“ ei ole lahendus? Loengu tagasiside: "Olin olnud ligi neli aastat depressioonis, millele lisandusid ärevushäired. Eluga hakkama saamine oli keeruline, kuna ma ei suutnud teha normaalselt tööd ega inimestega suhelda. Pigem lamasin liikumatult kodus ega tahtnud ärgata. Elurõõm oli täielikult kadunud. Ei aidanud erinevad naudingud, materiaalne küllus, kaunis keskkond ega teraapiad. Pidevad kannatused viisid enesetapumõteteni. Oma elu kõige raskemal perioodil sattusin selle loengu peale. Pealkiri kõnetas mind – pidevaid emotsionaalseid ja mentaalseid muutusi läbi elades ei saanud ma enam aru, kes ma olen ja mis minuga toimub. See loeng andis mulle võimaluse kogeda oma tegelikku Mina. Selles kogemuses olles sattusin hetkega välja kannatustest. Emotsioonid ja mõtted ei häirinud enam, kogesin meelerahu. Taipasin, et kannatused on minust väljaspool olevad iseseisvad nähtused, millele saan mõju avaldada. See andis mulle lootuse ja positiivsuse. Sain aru oma tegelikust potentsiaalist ja võimekusest ise oma elu paremaks muuta. Võin julgelt öelda, et see praktiline loeng päästis mu elu ning pani mind edasi õppima. Hetkel olen depressioonist ja ärevushäiretest tagasipöördumatult vabanenud." - Ahti, 27, arhitekt -
Erinevad soovid, nende teadvustamine ja analüüs. Eluvajaduste ring ja sellest lähtumine. Kontroll, turvatunne ja heaolu. Mis toob sinu ellu rahulolu? On see reisimine, keelteoskus või teadmine oma eelnevatest eludest? Aga võib-olla materjaalne kindlustatus, hea tervis, lähedaste õnn? Või hoopis lihtsalt armastus? Millal meie rahulolu kaob? Aga kui ma üldse midagi ei taha, mida siis teha?Mida siis inimene ikkagi tegelikult tahab ja kuidas seda saavutada? Loeng sisaldab põhjalikku analüüsi teemal “Mida inimene tegelikult tahab ja vajab” pakkudes ka praktilist kaasatöötamise võimalust ja uut realistlikku lähtekohta oma probleemide teadvustamiseks ning positiivsete muutuste algatamiseks. -
Vajad abi otsustamisel? Sellest loengust leiad häid nippe, kuidas ära tunda, mida saab ja mida on vaja muuta. Probleemsete olukordade lahendamise erinevad võimalused ning igale otsusele eelnevast küsimusest: „Mida ma tegelikult tahan?“Mis on „õiged“ otsused? Kuidas mõjutab valiku tegemist teadmatus? Võitja ja kaotaja suhte kujunemine. Aususe valikulisest kasutamisest. Automaatsete valikute ja teadvustatud valikute erinevus ning kahetsuse tulutus. Otsuseid saab teha emotsioonidest, mentaalsusest või teadlikkusest lähtuvalt. Sihi seadmine ja perspektiivi sõnastamine kui teejuht. -
„Sul ei ole mingit põhjust olla süüdi,“ kinnitab Ingvar Villido veidi manitsevalt juhendatud loeng-praktikumis. Sa saad teada, mis on süütunne, kuhu see asetub reaalsuses. Saate teada mis on mõtted, mis meenutused, kuidas neid tavapäraselt kasutatakse. Loengust saate ka kaasa praktika, kuidas end tuua välja kannatustest tagasi reaalsesse maailma. -
Kas muretsemine aitab elus? Mida ma tunnen, kui ma muretsen? Uurime, milline näeks elu välja aastate pärast, kui kasutame pidevalt muretsemist. See on nagu aeglane suremine, kroonilise haiguse suunas liikumine. Miks me muretseme? Krooniline vajadus kontrollida, kuidas asjad lähevad. Hirm tegelikkuse ees. Kui jätta muretsemine ära, siis kas teo tulemus on endine? Hirm tundmatuse ees. Psüühiline valu on hirmu põhjuseks. Muretsemine on põhjustatud hirmust tunda end halvasti. Muretsemine on alati seotud tundmatuga. Kergendus teeb õnnelikuks. Kas muretsemine on hoolimine? Mida tähendab hoolivus? Muretsemine enda ja kellegi või millegi pärast. Hoolimine võib olla passiivne või aktiivne. Pealetükkivus. Normaalne hoolimine - sa oled olemas, kui sind on vaja. Uuri oma muresid, kas oled kuskil üle hoolinud? Mida see sinus tekitab, kui keegi on sinust üle hoolinud? Tõrjumine. Liigne hoolimine toob endaga kaasa ainult probleeme. Milline on õige juht? Näiteid hoolimisest ja ülehoolimisest. Jäta teisele ruumi, anna teada, et oled olemas. Hoolivus tähendab ka tolerantsust teise suhtes. Juhi ja alluva positsioon perekonnas. Kumb rohkem muretseb? Lapse huvid versus vanema hoolimine. Enesekindluse kadumine ja selgrootus. Ebakindluse tekke põhjused. Hirm saada haiget, sest äkki ma teen midagi valesti. Usaldamatus ja kontroll laste üle. Omanditunne peres. Muretsemine tähendab seda, et sa ei ole kindel teises inimeses. Üle hoolimine võtab teiselt inimeselt ära vabaduse. Muretsemine on täeiesti mõttetu tegevus, mis mõjub ka halvasti südamele ja kõhuõõne organitele. Mis on peamine mure komponent? Mõte hoiab mure emotsiooni ülal. Soovitus - vaheta mõte välja teise teema vastu. Muretsemise teema ei lahene mitte kunagi läbi muretsemise, milleks siis muretseda! See laheneb alati läbi tegutsemise. -
Mida tähendab siin ja praegu – olla kohal ja panna tähele igat oma tegevust selle toimumise hetkel? Mis on oluline – kas teada, mida ma teen või tegevus ise? Kuidas kulgeb elu – kas kaasa haaratuna suurest voolust või õppida elu poolt pakutavast tegema valikuid, mis on vajalikud just sulle, et saavutada õnnelikkus.Hetkes olemine on oma tegevustest ja asjadest täpse ülevaate omamine ning selle juhtimine, see on oluline igale inimesele. Loengus tuleb juttu harjumuste muutmisest, mineviku mõjust olevikule, tuleviku ettekujutlemisest olevikus, hetke ja aja mõiste, tegevuste kui protsesside juhtimine jooksvalt, mis on teadlikkus ja kuidas seda kasutada. Iga inimene elab hetkes, hetkes on minevik, olevik ja tulevik ning meie valikud. -
See on suurepärane loeng kõigile neile, kellel on probleemiks motivatsiooni puudumine või hoopis liigne motivatsioon. Ingvar Villido annab väga hea ülevaate meie sisemaailmas varjul olevatest motivaatoritest. Kas motiivid on tunded või mõtted? Kas motivatsioon on manipulatsioon? Millest koosneb motivatsioon? Millel põhineb mentaalsus? Millal elu tegelikult toimub? Kas informatsioonist piisab motivatsiooniks? Kas me saame ise emotsiooni vahetada? Mis on kõige parem motiiv? Mis on päris tahte jõud? Mis on ainuõige tegutsemise viis? Mis takistab mul nii tegutsemist? Iga muutus algab muutusest meie sisemaailmas. Muutuste tegemiseks on vaja jõudu. See jõud on võimalik avastada ja kasutusele võtta igaühel. Loengus antakse tehnika sind valdava emotsiooni toime vähendamiseks. -
* Elumuutja! loengud sisaldavad haruldaselt tõhusaid teadmisi ja tehnikaid, millega saab läbi viia põhjaliku ja kiire muutuse, mis võib mõjutada positiivselt tervet elu. Tagajärjed, millel põhineb sinu tänane elu. Sellest ainulaadsest loengust saad teada, kuidas efektiivselt uurida, mis on sinu tänaste probleemide algpõhjused ning kuidas kujunenud olukorda lõplikult muuta. Kas külluse puudumine võib hoopis tähendada puuduse küllust? Rahas, õnnes, armastuses – võib-olla lihtsast rahulolust? Selles loengus õpetab lektor tehnikat, mille abil on võimalik tekitada küllust oma elu olulistes valdkondades.* -
Mis oleks, kui ma suudangi vastu võtta õigeid otsuseid ning need ka ellu viia, kui ma ei kahtleks nendes ning ei mõtleks ümber? Hea loeng otsustamisest ning sellele järgnevast perioodist, sellest, kui oluline on info, mille baasil otsuseid teha ning kui olulisel määral sõltub sellest meie elu kvaliteet. Loengus antakse väga põhjalik ülevaade otsustusprotsessist ning õige info välja selekteerimisest. Kuidas leida otsustamise ja tegutsemise vahel tasakaal, et otsused ka realiseeruksid? Saad teada, miks võib olla elu takerdunud või miks on mõne inimese laual koguaeg „hapud viljad“? Kuidas olla julge otsustaja ning hakkama saada teiste arvamusega? Loeng juhatab meid otsustamise salamaailma lahates selle peeneid nüansse. Saad teada, millist kaalu omavad erinevad otsustusviisid, millised on rumalad otsused ning miks me teatud lubadustest kinni ei pea? -
Kes meist ei tahaks, et elu oleks lihtne, kuid ometi tundub see vahel vägagi keeruline. Ootamatuid sündmuseid, keerulisi suhteid ja olukordi, mis meid aeg-ajalt proovile panevad, tuleb ette kõigil. Kahjuks on neile iseloomulik ka see, et nad kipuvad korduma. Nendega toime tulekuks vajame tarkust ja oskusi, mida koolis tavaliselt ei õpetata.Kas Sinu elu on lihtne või keeruline? Mis asjad Sinu elus on keerulised? Mis on praktiline tegevus? Kas tegelikult ikka on võimalik teha mitut asja korraga? Mis on lihtsus ja kuidas elada lihtsat elu? Kes ma tegelikult olen ja kuidas on võimalik ise oma elu juhtida? Loengus aitab Õpetaja Ingvar Villido kujundada tavapärasest hoopis teistsugust vaadet elule. Ühise arutelu käigus jõutakse põhjusteni, mis meie elu tegelikult keeruliseks ja raskeks teevad. Lahendused keerulistele olukordadele võivad olla aga hoopis lihtsad! -
Meil on väljakujunenud tõekspidamised ja eelistused, mida peame enda omaks. Jääb mulje, et meil on vabadus otsustada, kes me oleme ja mida teeme. Loengust kuuldu aitab praktiliselt aru saada, kuidas tekivad inimese tegutsemist ja enesemääratlust kujundavad uskumused ning kuidas see on seotud karmaga. Kus on see päris Mina, kes pole teiste poolt kujundatud? Mis on karma ja kas seda on võimalik mõjutada? Miks tekivad konfliktid ja tervisehädad? Kust tulevad needused? Läbi isikliku kogemuse saad teada, milline on inimese loomulik olek ning kuidas peenekoelisel tasandil karma meie elu mõjutab. -
Piiramatud potentsiaalid. Keskkonna kujundav mõju. Positiivsed ja negatiivsed tahud, joogamaailma potentsiaalid. Üks põnevamatest loengutest, mis räägib inimese enda potentsiaalide avamisest, nii tava- kui ka joogamõistes ehk millised on meie tegelikud võimalused. Tavaliselt arenenud potentsiaalid: rääkimine ja kirjutamine. Potentsiaalide avanemine süstemaatiliste ja spetsiifiliste tegevuste tulemusena. Maailmavaade ja avanenud potentsiaalide filter. Osaliselt avanenud potentsiaalid, millest tunned puudust? Kasutus-mõju-tagajärg-muutus-vastutus. Kolmainsus: destruktsioon ehk hävitamine; ülesehitus ehk evolutsioon; neutraalsus ehk mittekasutamine. Hästi- ja halvastitundmise potentsiaalid. Heaolu erinevad komplektid ehk reflektoorsused. Ahela harjumuslik jõud. Harjumuslik sõltuvus avanenud potentsiaalist. Teadvelolek, kui vahend avatud potentsiaalide avastamiseks, võime eraldada osi, potentsiaalide muutmise võime. Teekond potentsiaalide suunas (lülide teadvustamine). Näide suitsetamise ahelast. Potentsiaalide revideerimise soovitus (ülearused, soovitud kogemuste teekond, teekonna lühendamise võimalused, avamata potentsiaalid). Kuidas korrigeerida destruktiivsete potentsiaalide kasutamist. Emotsionaalsed kontseptsioonid, kui ahelda formuleerijad (taotlus jõud). Anded, kui hästi arenenud potentsiaalid. Teadlikult avatud potentsiaalide taasloomise võimalus. -
Aeg ajalt oleme olukorras, kus võib esineda segadust, probleeme suhetes, nn madalseisu ja emotsionaalset ebastabiilsust. Korduvad käitumismustrid ja harjumused kutsuvad esile sarnaseid situatsioone, milles puudub uudsus ja võimalus teha midagi teisiti. Teadmatus, mis meid mõjutab ja kuidas olukorda muuta, sunnib olukorraga leppima. Mis võiks olla väljapääs, et kiiremini ja lihtsamalt tekkinud probleemid lahendada või seda sootuks vältida? Mida tähendab "augus olemine"? Millised on sellele seisundile iseloomulikud tunnused? Auku sattumise peamised põhjused. Loengus kirjeldatakse, milles seisneb konflikt, selle seos tegelikkusega ja kuidas avastada tegelikkus. Praktilised näited ja analüüs auku langemisest ja kuidas sellest välja saada, reflekside kirjeldused. Kuidas ja mida teadvustada oma sisemaailmas ning info neutraalsest vastuvõtmisest. -
Sageli tunneme end teatud olukordades või teiste inimestega suheldes ebakindlalt. Enamasti on selle põhjuseks hirm tundmatu ees. Samuti võib hirm tekkida mõne inimese ees, kellega on olnud konflikt. Mis on hirmude põhjustaja? Kas meenutused, ettekujutlused, läbielatud kogemused? Kas Sa tead oma hirmude tegelikke põhjuseid? Loengus saad teada, kas Sinu hirm on pigem väiksemates asjades või üldiselt hirmus elamise ees? Miks ja kuidas tekivad hirmud? Millised on meie reaktsioonid, kui tunneme hirmu: kas ründame, jookseme ära või tardume? Kas hirm võib olla ka õpetaja? Kas on võimalik ise midagi muuta? See loeng aitab läbi praktiliste näidete jõuda hirmu tegelike põhjuste mõistmiseni. Loeng sisaldab hirmu analüüsimise ja põhjuse leidmise tehnikaid. Loengus antud tehnikaid kasutades saad muuta ise oma elu. -
Igapäevases elus on tegevusi, mis laabuvad mängleva kergusega, kuid on ka harjumusi ja sellest tulenevaid probleeme, millest tahaks vabaneda või õppida neid edukalt lahendama. Ühe harjumuse teisega asendamine ei ole andnud püsivaid häid muutusi. On hea teada, et nendes tegevustes, kus oled edukas, kasutad sa juba oma teadlikkust. Ka teraapilises mõttes on ülioluline, et teadlikuna ei olda enam allutatud alateadlikele protsessidele. Kuidas teadlikkust avastada? Kuidas suurendada oma elus edukate tegevuste osakaalu ja vältida ebameeldivusi, masendumist ja pettumusi? Kuidas teadlikkuse abil vabaneda painavatest probleemidest ja minevikusündmuste mõjust? Missugust elu sa tahaksid elada? Tänapäeval valitseb asjademaailm ja inimeste soov on jõuda mäe otsa läbi asjade. Siit saad teise rõhuasetuse, mis juhatab sind muutuvate asjade juurest püsiväärtusteni. Teadlikkuse avastamine ja kasutuselevõtt, mille tehnikaid loeng pakub, võib viia suure elumuutuseni. -
Läbi tegutsemise me pidevalt loome karmat. Isegi näiliselt "mitte midagi" tehes tekitame tagajärgi, aga ei märka seda, sest tegutsedes on suures ülekaalus teadvustamata tegevused. Kuidas vabaneda korduvatest probleemidest elus ja "välja astuda" oma karmast? Loengus tuleb juttu: Kuidas tekib karma? Kuidas me omandame oma käitumismustrid? Mis on karmilised reflektoorsused? Kui pikk on karma eluiga ning kas ja kuidas seda on võimalik muuta? Mis rolli mängivad meie elus mõtted ja emotsioonid? Lisaks on juttu inimese surmast ja taassünnist. -
Tõeliselt abistav praktiline loeng sellest, kuidas oma tegevusi paremini planeerida ja lõpule viia. Saad siit inspiratsiooni ja näpunäiteid, kuidas saad teadvustamisvõimet kasutada oma tegevuste paremaks juhtimiseks. Leiad siit vahendeid, et hinnata oma efektiivsust ja märgata ebaefektiivsuse põhjuseid. Saad tuge, et määrata prioriteete ja ära tunda mitteolulisi tegevusi. Loeng sisaldab tegevuse valemit ning juhendit etappide, info ja optimeerimise kohta. Saad siit palju kasulikku, et suurendada oma elus asjakohast tegutsemist ja töörõõmu. -
Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. Tuttav on olukord, kus alustatud tegevused jäävad pooleli ja nende üle muretsemine ei too lahendust vaid põhjustab meelehärmi. Tean, et pean seda tegema, aga millegi pärast ikkagi ei tee! Miks ei saa tegelikult mitut asja korraga teha? Mis on probleem teadmiste ja oskuste omandamisel? Mis on tegevusloogika ja miks on see oluline? Loengust kuuldu aitab eristada edasiviivaid ja takistavaid tegevusi sinu elus, et saavutada suurem efektiivsus. Saad praktilise harjutuse, mille abil õpid oma elu juhtima. -
Igapäevases elus kimbutavad meid korduvad tegevused – rutiin. Need on tegevused, mille puhul on meile kõik teada. Teisest küljest on olemas tegevused, mis meid inspireerivad ja mida me teeme teisiti – oleme neis loovad. On ka nö segatud tegevusi, mis sisaldavad harjumusi – rutiini ja ka loovust – teisiti tegemist. Tehes mingit harjumuslikku asja, võid avastada, et selles on grammike loovust ka juures. Loovus ei saa päris tühja koha peale tekkida, midagi peab seal all olema. Loovus tekib kokkupuutel tundmatu faktoriga.
Loovus töötab kõige paremini neis asjades, mida me juba teeme. Loovus ei ole piiratud loovuse endaga, vaid teadaolevaga. Kui sul on igav, oled tegelemas oma harjumustega. Kui igav pole, siis on tegemist uute asjadega. Uue asjaga ei saa kokku puutuda, kui sa ei lähe seda nõutama. Kui meil on igav, siis me ei tegele parasjagu huvitavate tegevustega. Igavas tegevuses puudub uudsuse aspekt, mis tekitab elevust, annab auru juurde. Kui oled loov, suudad muutustega kaasas käia, enesekindlus ei kao ära. Loovusel on alati elu mahl juures – see inspireerib.
Ka suhetes teiste inimestega on võimalik harjumusi muuta. Loovus tekib siis, kui teed harjumuse ajal midagi teisiti ja see on selleks suurepärane võimalus. Täiskasvanute mõõduks peetakse tavaliselt harjumuste hulka, rutiine. Kas sul on harjumuspärast mõtlemist – isiklikel, ebameeldivatel või teistelega seotud teemadel? Kas see võib olla mäng, mida sa usud. Näiteks "Ma olen igav!" – mõjub rusuvalt? See on koht, kus on võimalik kasutada loovust. Uurida viise, kuidas ma saan seda muuta. Juba selles samas otsivas seisundis oled ju tegelikult loominguline ning leiad vastandi, milleks võib olla näiteks rõõmsus. Järgmisena võid vaadata kuidas seda endas luua. Teed rõõmsa näo, võtad peegli juurde, hakkad näoilmeid muutma, kuhu välja jõuad? Arvan, et saad sellest seisundist välja. Või: "Ma olen laisk!" Kas varbaid saad liigutada, kui oled laisk? Erinevate kiirustega. Ebaharilik, kas pole? Kreatiivsus on sees. See on elumahl, elu sool. Ei saa ju jääda teiste peale lootma.
Võib tekkida rutiinne harjumus ja ammutada inspiratsiooni sealt, kust oled seda alati saanud. Kui saad aga uut infot juurde, hakkab inspiratsioon paremini tööle – pinnast on vaja natuke tihendada. Kui sellisel viisil vaadata oma võimalusi, siis tuleb jälgida, et ei hüppaks välja harjumuslikud mõtted. Kui hüppavad, siis kombineeri neid mõtteid ise, hästi lihtsal viisil – mõtteid võib illustreerida kriipsujukude, helide jms objektidega. See võib olla huvitav tegevus, lihtsalt sellepärast, et seda on võimalik teha. Võimalus olla looja, režissöör.
Lähemalt loengus "Loovus, anded, potentsiaalid", mis sisaldab ka kahte väga head loovuse tehnikat!
-
Loengus räägitakse, millised on ebavajalikud asjad sinu sisemaailmas. Muretsemine ja olukordade üle mõtlemine tundub olevat vajalik probleemide lahendamisel, kuid on ka teisi võimalusi. Kas mõtlemine on kohustuslik? Kuidas tekitada sisemine vaikus? Kuidas arendada erapooletut hoiakut vestluse ajal? Kuidas oma mõistust korrastada? Kuidas vabaneda ringmõtetest? Kas sa saad teha vahet ettekujutusel ja tegelikkusel? Loeng on abiks nendele, kes tahavad korrastada oma mõttemaailma ja jõuda sisemise vaikuseni. -
Milles seisneb tavamõttes surma traagika. Enesekesksus - kallutatud suhtumine ja tegevused - jõud, mis ehitab üles elu ja mis mõjutab inimese käekäiku ka peale lahkumist. Teine vaade surmale ja surmajärgsete protsesside lühikirjeldus. Karma jõud - inimese kallutatus, valikud, teatud energia liikumise suund. Isiklikkuse ja isikliku vastutuse väljakujunemine elu jooksul ja võimalus vabaneda, st. minetada karma jõud. Kasutaja-vaade. Inimese surematuse ja taassünni idee. Kogemuslik teadmine elu jätkuvusest ja sellest tulenev austus elu ees vs usk. Kuidas surmaks ettevalmistuda? Emotsionaal-mentaalsete liikumiste roll lahkumise hetkel, lepituse, rahunemise ja positiivsuse olulisus. Mis saab peale füüsilise keha surma? Järkjärguline ümberhäälestumine astraaltasandile 40 päeva jooksul. Sarnasuse printsiip kui teatud magnetism, millele toetub lahkunute “selekteerimine”. Vabanemine - võimalus “tegutseda tegutsemata”, astuda välja. Kust leida see tegutsematus? Kolm soovi, ajend ka elujärgsetel tasanditel. Teadlikkuse olulisus astraalsest ja kausaalsest “põrgust” vabanemisel. Intellekti-tasandi lõksud ja väljapääs sellest - sünd inimesena. Mida on võimalik teha surija heaks? Vee sügavam tähendus eluandjana; küünlavalgus kui vaimu toit; lille lõhn kui astraalkeha seisundi muutja; viiruk. -
* Elumuutja! loengud sisaldavad haruldaselt tõhusaid teadmisi ja tehnikaid, millega saab läbi viia põhjaliku ja kiire muutuse, mis võib mõjutada positiivselt tervet elu.
Meeldetuletused minevikust ja nendest vabanemine. Mis on tegelikkus? Lahenduseta probleemid. Minevikuga tegelemine. Valikute langetamine. Kas esilekerkivad sündmused minevikust tuletavad end lihtsalt meelde või on siin peidus midagi erilist? Mis on neis erilist olnud? Lahenduste leidmine mälust üleskerkivatest sündmustest vabanemiseks. Üleskerkiv sündmus, kui minevikumeenutus. Meenutuse, ettekujutluse ja oleviku eristamine. Mis on tegelikkus? Kuidas me valikuid teeme? Valikute tagajärjed. Andestamine endale.
Kehtestatud reeglite rikkumine, ootuste ja lootuste purunemine. Erinevad näited. Suhted ja suhtumine täna, lahenduseta probleemid (võimalik lahendus loengus antud tehnika näol). Tegelemine sündmustega, meenutamine, lahendamine. Meenutuse, ettekujutluse ja tegelikkuse eristamine. Andestamine iseendale ja leppimine. Väikesed valikud ja valikute mittetegemine. Analüüs – mis valikuid ma tegin ja mida ma jätsin valimata – miks asjad on läinud nii?*
Loengu tagasiside:
"Ingvari loeng "Andestamine endale ja kuidas süütunnetest vabaneda" tuli minu ellu täpselt õige ajal ning õiges kohas. Tundsin, et olin end viinud mõtteid ja emotsioone kedrates olukorda, kus mingite konkreetsete inimestega minevikus toimunud olukorrad kordusid minu sees igapäevaselt nii, nagu oleksid need hetked endiselt reaalsed, põhjustades kannatusi ajas, mil minevik on juba ammu möödas. Olin end nende emotsioonide ja minevikupiltidega viinud suisa depressiooni äärele ning kartsin juba, et pean hakkama terapeutide poole pöörduma. Abi sain aga ootamatult lihtsatest Ingvari tehnikatest, mis andsid mulle tunde, et saan oma probleemide lahendamisega ise hakkama. See oli minu jaoks väestav kogemus, mis aitas ka depressioonilähedasest seisundist välja.
-
Sageli kogeme, et vajaliku tegevuse juures püsimine ei õnnestu, välised asjaolud segavad ja mõtted kalduvad mujale. Selles loengus saad rohkete praktiliste eksperimentide abil avastada, millised võimekused on tegelikult keskendumise aluseks ja kuidas neid kasvatada. Kas mõtlemise abil saab keskendumist parandada? Milline arhailine nähtus takistab keskendumise püsimist ja kuidas seda ületada? Milline roll on keskendumise juures tahtejõul ja taotlusel? Kuidas on keskendumisvõime seotud uute kvaliteetide ja potentsiaalide avanemisega? Saad siit loengust rohkelt elulisi näiteid, lihtsaid harjutusi ja praktilisi soovitusi, mis aitavad kasvatada võimet püsida valitud tegevuse juures nii kaua, kui endal vaja. Põneva kõrvalteemana tuleb jutuks ka probleemide lahendamine ja see, mida tähendab probleemist vabanemine nii, et see ei jääks juurtasandile alles ja ei korduks üha uuesti. -
Mõtlemine on midagi nii enesestmõistetavat ja harjumuspärast, et ka iseeneslikult kerkivad asjakohatud, segased või ringlevad mõtted näivad olevat normaalsed. Ilmselt on ka igaüks kogenud, kuidas ülemõtlemine võib viia probleemi süvenemiseni lahendusi pakkumata. Sellest loengust saad ülevaate, kuidas mõtlemine toimub, kuidas saavutada kontroll mõtteprotsesside üle, astuda välja sundmõtlemisest ja muutuda realistiks. Loengust saadud tehnika abil õpid nägema ja sõnastama probleeme professionaalselt ning asjakohaselt - see on esimene samm probleemide tegeliku lahendamise suunas.
